Et üks inimene ei saa olla korraga mõlema koja liige, loobuvad need aristokraadid, kes tahavad teha tõsis poliitilist karjääri, oma kohast ülemkojas ning kandideerivad parlamendisaadiku mandaadile. Sajandite jooksul on Suurbritannias kujunenud seadusandlusorganiks alamkoda. Kuigi ülekojal, mis peab alamkojas vastu võetud eelnõu heaks kiitma, on vetoõigus, ei kasutata seda peaaegu kunagi. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise riigi suur territoorium ja administratiivjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil piirkonna või osariigi huve. Seda laadi ülemkodasid on tänapäeval märksa rohkem kui seisuslikke. Nimetagem Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Liidunõukogu ja USA Senatit. Piirkondlikul esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahe viisil. 1. Ülemkoda ei valita, vaid sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajaid. Selline põhimõte kehtib Saksamaal, USA-s ja Venemaal. 2
.................................................................. 6 Kahepoolsed suhted............................................................................................................................ 7 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse............................................................................. 7 Firmad päirt Kreekast......................................................................................................................... 7 Administratiivjaotus........................................................................................................................... 8 Rahvastik................................................................................................................................................ 9 Rahvastikutüüp................................................................................................................................. 10 Majandus..........................................................
ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007)
funktsioonid. 1730-40 koostati aadlimatriklid üksnes immatrikuleeritud aadlid omasid poliitilisi ja majanduslikke õigusi. See pidi kaitsma põlisaadlisse uusrikaste eest. Asehalduskord 1770-ndate lõpul plaanisid Vene võimud laiendada Venemaa uut haldusseadust ka Baltikumile. Kuna oodata oli aadli vastuseisu, lubas Katariina II mõisad pärusomandiks kuulutada. 1783a. kehtestati asehalduskord. Uute maakondade lisamisega muutus administratiivjaotus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale tekkis juurde Paldiski maakond. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Provintside poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali. Mõisnikud said võrdsed õigused, nii ka linnaelanikud kodanikuõigused. Loodi linnaduumad. Kehtestati ühtne pearahamaks, korraldama hingeloendusi. Peale Katariina II surma aga vana kord taastati, et hoida ära konflikte aadliga. Pärisorjuse kaotamine
ülespoole (USA, Saksamaa, Belgia, Sveits). 2) Regionaalvalitsused piirkondades, kus erilised tingimused, luuakse erilised regionaalvalitsus- süsteemid. (Hispaania, Prantsusmaa). Eestis ei ole regionaalüksusi, kuigi peaksid olema, kuna siin on suured regionaalsed probleemid. Reegel on, et omavalitsusüksused oleksid võimalikult loomulikud, mitte kunstlikult loodud. 3) Kohaliku valitsuse II (second) tasand maavalitsused tavaliselt administratiivjaotus (ka provints). Seal teostatakse kõige tugevamalt kohalikku juhtimist, võimsad valitsusüksused, et vältida tsentraliseerimistendentsi (keskvalitsuse bürokraatia püüab endale haarata võimalikult palju funktsioone). Tihti linnad viidud II kohaliku valitsuse staatusesse. 4) Kohaliku valitsuse esmatasand omavalitsused Eestis vallad ja linnavalitsused, mujal ka kommuunid reaalne maakooslus, kus inimesed elavad.
- Euleri võrrand V+F=E+S. V-tippude arv; F-palede arv servade vahel; E-servade arv; S-Euleri arv, mis tasakaalustab võrrandi. - Teekond servade ja tippude järjestus. Suunatud teekond. o Graafid ja pinnad; -digitaalsed graafid ja topoloogiline järjekindlus Digitaalne joongraaf (DLG) USGS kontseptsioon Lähtub eri tüüpi alade olemasolust - Polügoonid n. Administratiivjaotus Tesselatsioon täielikult pinda kattev polügoonide hulk Täielik tesselatsioon: 1. Igal üksrakul on kaks nullrakku 2. Igal üksrakul on kaks kaksrakku 3. Iga kaksrakk on ümbritsetud üksrakkude ja nullrakkude jadaga 4. Iga nullrakku ümbritseb üksrakkude ja kaksrakkude jada 5. Lõikumisi, mis pole nullrakud, ei esine Tesselatsioonid võivad olla: 1
annaabi.ee 
