"administratiivasutusi" - 1 õppematerjal

Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil

piiramine). Seejuures tuli valimisel arvestada pärilikkust. Saksa riigi esindusorgan oli Riigipäev. See jagunes kolmeks kuuriaks, millest tähtsaim oli eespool mainitud kuurvürstide kuuria. Teine ­ vürstide kuuria esindas ilmalikke ja vaimulikke vürstkondi. Kolmas kuuria oli linnade esindus, mille õigused olid tunduvalt piiratumad kui kahel esimesel. Riigipäev suutis aga vähe ära teha. Kuna riigil ei olnud administratiivasutusi, oli Riigipäeva otsuseid raske ellu viia. Riigi ühtsuse puudumine andis end eriti tunda kaitse organiseerimisel välisvaenlase vastu. Võitlus Türgi ohuga Ligi pool sajandit (1658-1705) oli Saksa-Rooma keisriks Leopold I Habsburg. Ta oli valitseja, kes tundis huvi kunsti vastu ja soosis teaduse arengut. Ta täiendas keisrilossi kunstikogu, laiendas raamatukogu ning asutas mitu uut ülikooli. Leopold I oli ka hea