Kohtukoda oli Eesti Vabariigi kõrgem üldkohus, mille jurisdiktsioon haaras kogu riigi territooriumi. Kohtukoda jagunes kahte osakonda, üks tsiviil- ja teine kriminaalasjade jaoks. Kohus koosnes esimehest, kes oli ühtlasi ühe osakonna esimees, teise osakonna esimehest ja kohtuliikmeist. Kohtukoda oli eelkõige apellatsiooniastmeks ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebustes kriminaal- ja tsiviilasjades, mida viimased lahendasid esimese astme kohtuna. Administratiivasjadega Kohtukoda ei tegelenud. Kohtuistungid olid põhiliselt avalikud ning neist pidi osa võtma vähemalt kolm kohtunikku. Esimese astme kohtuna lahendas Kohtukoja üldkogu ringkonnakohtute esimeeste, abiesimeeste, liikmete, kohtu-uurijate, jaoskonnakohtunike, lisakohtunike, ringkonnakohtu prokuröride ja nende abide teenistusalaseid kuritegusid. Nendes asjades oli apellatsiooniastmeks Riigikohtu kriminaalosakond. Kohtukoja otsused, mis ta tegi II astme kohtuna, olid lõplikud ning nende
Kohtukoda oli Eesti Vabariigi kõrgem üldkohus, mille jurisdiktsioon haaras kogu riigi territooriumi. Kohtukoda jagunes kahte osakonda, üks tsiviil- ja teine kriminaalasjade jaoks. Kohus koosnes esimehest, kes oli ühtlasi ühe osakonna esimees, teise osakonna esimehest ja kohtuliikmeist. Kohtukoda oli eelkõige apellatsiooniastmeks ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebustes kriminaal- ja tsiviilasjades, mida viimased lahendasid esimese astme kohtuna. Administratiivasjadega Kohtukoda ei tegelenud. Kohtuistungid olid põhiliselt avalikud ning neist pidi osa võtma vähemalt kolm kohtunikku. Esimese astme kohtuna lahendas Kohtukoja üldkogu ringkonnakohtute esimeeste, abiesimeeste, liikmete, kohtu-uurijate, jaoskonnakohtunike, lisakohtunike, ringkonnakohtu prokuröride ja nende abide teenistusalaseid kuritegusid. Nendes asjades oli apellatsiooniastmeks Riigikohtu kriminaalosakond. Kohtukoja otsused, mis ta tegi II astme kohtuna, olid lõplikud ning nende
annaabi.ee 
