mõningad substantiivi, adjektiivi või adverbi tunnused; ka puuduvad neil pööre ja kõneviis. Infiniitvormid ei esine lauses iseseisvalt öeldisena, nad kuuluvad tavaliselt sekundaartarindite koosseisu. 1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid – oleviku ja mineviku partitsiip – nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. da-infinitiiv on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata seejuures spetsiifilisi grammatilisi tähendusi. Tunnus liitub tüvele, kusjuures tunnusel on 3 allomorfi: -da (ela/da, õmmel/da, saa/da), -ta (tõmma/ta, hüpa/ta), -a (tundá, needá; tuu/a, käi/a; surr/a, pann/a, tull/a).
c) kolmas osa võib seonduda isegi käändekategooriaga (nt elama, elamas, elamast, elamata, elamaks), mõned ka arvukategooriaga (nt laulvad, loetavad) ja teatud tingimustel komparatsiooni-kategooriaga nt piiratud, piiratum, piiratuim). 1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid oleviku ja mineviku partitsiip nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. 23. Partitsiibid - Partitsiip e kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduse või seisundina. Oleviku partitsiibid: v-partitsiip (isikulises tegumoes) -v (luge/v, tööta/v); tav-partitsiip (loe/tav, läbi/tav) (umbisikulises tegumoes, tunnus ta/v). Mineviku partitsiibid: nud-partitsiip (isikulises tegumoes), tunnus -nud; tud-
Soodne – üha enam esile tõusnud, see laiendab mitteesemelisi, abstraktseid sõnu. Sobiv – esineb alati mingi sõnaga koos, rektsiooniline. Looduslik – alles hiljuti esile tõusnud, universaalne sõna, seostub kaasaegsete trendidega. Reklaamikeel järgib trende. Piiratud – viitab kogusele, arvule, st eksklusiivne, mõjub ahvatlevalt, et võimalikult kiiresti tarbija osta tahaks, sest muidu saab otsa. Eesti reklaamikeeles kirjeldatakse adjektiividega toote kättesaadavust, isikupärale (tarbijakesksus), kvaliteeti. Reklaamikeeles hoidutakse umbisikulisest tegumoest, eitavatest vormidest (ilukirjanduses ja kõnekeeles üle 10%, aga reklaamikeeles mitte). Reklaamikeeles on palju imperatiivi. Ajalehereklaamides on sina-vorme üle 5%, teie-vormid vähem sagedased. Televisioonis esineb imperatiivi tunduvalt rohkem. Teksti kvalitatiivsed tunnused näitavad reklaamikeelele iseloomulikke jooni. Reklaamikeele üks
annaabi.ee 
