kaasneb kõvaduse ja kulumiskindluse langemine. o Hapenduslik kulumine - On tingitud kõrgest temp suurest rõhust ning hapniku juurdepääsust. Tekib tööriista nendes osades kus lõppeb kontakt toorikuga. o Väsimuskulumine – Põhjustab lõikeriista pinna murenemist ja tükikeste lahtimurdmist. Tekib suurtel temperatuuri muutustel ja vahelduval koormusel. o Adhesioonkulumine (sööbekulumine) - Kulumise tingib töödeldava materjali osakeste nakkumine lõikeriista tööpindadele moodustades terakasvaja. Tera kasvaja murdumisel rebitakse kaasa ka lõikeriista osakesed. 1 Tera kasvaja o Töödeldava materjali osakeste tööriista esipinnale kleepumise tulemusel kujunev metalliline moodustis. o Tekib plastsete materjalide töötlemisel lõiketsoonis, kõrgete temperatuuride ja
nihkepnge; · pinnakihi alla tekivad praod ning kontaktpinnalt eralduvad materjali väikesed tükid; · väiksem hammasratas kahjustub kiiremini; · suuremad kahjustused on jaotusringjoonel; 3. Hammasratta hamba KULUMINE: · hambumises on alati suhteline libisemine; · olulisemad on adhesioon- ja abrasioonkulumine; · vale määrimise korral võib adhesioonkulumine edasiareneda sööbeks (scuffing galling); · tagajärjeks on hambaprofiilide kuju muutus koos hambumise lõtku suurenemisega, sellega kaasnevad: - väljundratta pöörlemise ebaühtlus; - löökkoormuste teke; - müra ja vibratsiooni suurenemine; 4. Hammasratta VÕNKUMINE: · liiga väikese jäikusega hambumine võib hakata võnkuma suurte elastsete deformatsioonide tõttu;
vasakule. Lõikuri kulumine ja püsivus: Lõikuri teriku tööpinnad, puutudes kokku laastu ja toorikuga, kuluvad suure surve, libisemiskiiruse ja temperatuuri tõttu suhteliselt ruttu. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine- kiirustab töödeldava materjali kõvad komponendid vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine- tekitab kõrge surve ja temperatuuri tõttu laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune haardumine molekulaarjõudude toimel. Difusioonkulumine- tekib kõrgel temperatuuril (üle 800 C). Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldumisel kiireneb teriku materjali difusiooni töödeldavasse toorikuse, mille tagajärjel muutub teriku materjali koostis ja füüsikalis-mehaanilised omadused. Nimetatud kolme kulumisliigi kõrval eristatakse veel ka
.. 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 10 Valatud toorikute (malm, pronks) treimisel domineerib järgmine kulumise viis ja see väljendub: Vali üks: a. abrasiivkulumine, teriku esipinnal tekib süvend, tagapinnal kulumisriba b. lõiketera puruneb lõikejõudude toimel c. adhesioonkulumine ainult teriku esipinnal d. difusioonkulumine, teriku madal temperatuur lõikeprotsessis Küsimus 36 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Tasapinna freesimisel horisontaalfreespingis kasutatakse silindefreesi ja järgmisi liikumisi: Vali üks: a. freesile edasi-tagasi kulgev liikumine (pealiikumine) ja toorikule kulgev ettenihkeliikumine b. freesile antakse kulgev ettenihkeliikumine ja toorik on paigal
laiusega tagapinnal W ja faasi f laiusega esipinnal. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Kulumisstaadiumid: algkulumine, püsikulumine, katastroofiline kulumine. Lõikuri terik kulub erinevatel põhjustel, millest igaüks võib teatud töötlemistingimustel olla esikohal. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine töödeldava materjali kõvad komponendid kriimustavad vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine kõrge surve ja temperatuuri tõttu tekib laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune haardumine molekulaarjõudude toimel. Difusioonkulumine tekib kõrgel temperatuuril (üle 800 °C). Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldamisel kiirendab teriku materjali difusiooni töödeldavasse toorikusse, mille tagajärjel muutuvad teriku materjali koostis ja füüsikalis-mehaanilised omadused.
Joon.3.21 Cr3C2-10%Ni hõõrdekulumine (P=40 N, v=2,2 m/s) a- pealtvaade, b-ristlihv a b Joon. 3.22 Kulunud Cr3C2-30%Ni pind a- pealtvaade, b- pealtvaade peale külgekleepunud teraskihi eemaldamist (söövitamist) 56 TiC-NiMo kermiste kulumise mehhanism erineb WC-Co ja Cr3C2-Ni omast. TiC- NiMo kermiste puhul on prevaleeriv adhesioonkulumine s. o kontrakeha materjali pealekleepumine kermise pinnale. See on eriti nähtav suure sideaine sisaldusega kermistel (joon.3.22b) a b Joon. 3.22. TiC-NiMo kermiste kulunud pind a TiC-20NiMo, b TiC-60NiMo 4. ANTIFRIKTSIOONMATERJALID Antifriktsioonmaterjalid peavad olema suure kulumiskindlusega ja väikese hrdeteguriga. Kohustuslikuks tingimuseks on, et tööpindade vahel tekiks ja säiliks
annaabi.ee 
