Sarnasused: on polümeerid ehk koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulidest – nukleotiididest. b. Mille poolest erineb RNA molekul DNA molekulist? Erinevalt kaherealisest DNA-st on RNA enamasti üherealine molekul ning tunduvalt lühem kui DNA molekulid; DNA sisaldab suhkrujäägina desoksüriboosi, kuid RNA sisaldab riboosi; DNAs on adeniinile komplementaarne alus tümiin, RNAs aga uratsiil, mis on tümiini metüleerimata vorm. c. Kuidas võivad DNA vead haigusi põhjustada? Näiteks kiirituse ja raskemetalli mõjul võib DNA struktuur muutuda: mõni nukleotiid võib lisanduda v vahetuda v DNA ahelast ära jääda, aga DNA ahelaga võib liituda ka mõni muu ühend. Kui DNA struktuuris toimub muutus, muutub ka selle pealt sünteesitav mRNA, mille
Ühes kromosoomis 1 DNA. Replikatsiooni käigus toodetakse enda kõrvale samasugune ahel. Inimese DNA replikeerub 8 tunniga. RNA. RNA - kõrgpolumeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Nukleotiid koosneb kolmest osast: * riboos * lämmastikalus * fosforhappe jääk RNA on üheahelaline = primaarstruktuur. RNA omadused määratakse ära nukleotiidide järjekorra alusel. RNAs puudub lämmastikalus tümiin, selle asemel uratsiil (U), mis vastab nüüd ise adeniinile. RNA ülesanded: * geneetilise informatsiooni realiseerimine * informatsioon valkude ehituse kohta DNAst kätte saada ja selle alusel valke toota RNA tüübid: * informatsiooni RNA mRNA (matriitsRNA) - võtab informatsiooni DNAlt * ribosoomi RNA rRNA - valkude ülesehitamine - kuulub ribosoomi koostisesse * transpordi RNA tRNA - valkude ribosoomi toomine
3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhape (DNA ja RNA) on polümeer, mis koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. See on pärilikkuse kandja rakus. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus? Komplementaarsus ehk täiendavus on kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisele tänu vesiniksideme tekkimisele. DNA ahelas vastab ühe ahela tümiin teise ahela adeniinile T-A ja tsütosiin guaniinile C-G. RNA molekulis on tümiini asemel uratsiil A-U. DNA ahela antiparalleelsus tähendab, et selle komplementaarsed ahelad on vastassuunalised, keemiliselt erineva polaarsusega (3-5; 5-3) 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? RNA ja DNA keemiline struktuur on väga sarnased, kuid leidub neli erinevust: DNA on kaheahelaline, RNA enamasti üheahelaline ja tunduvalt lühem kui DNA molekulid
suund on aga 3’ -> 5’ DNA polümeraas I eemaldab RNA praimerid ja asendab need DNAga Replikatsioonikahvi kokkusaamisel ligaasid liidavad mahajäävas ahelas olevad DNA fragmendid, et viia süntees lõpuni Tütarmolekulide lahknemine saab valmis 3. Transkriptsioon 1. RNA polümeraas seostub geenist ülal asuva promootoralaga. 2. RNA polümeraas lisab komplementaarseid nukleotiide märklaud DNA segmendile 5’ - 3’ direction. 3. Uratsiil on adeniinile komplementaarne. 4. Terminatsioonil, RNA polümeraas tunneb ära signaali ja transkript vabaneb. 5. 100-1200 nukleotiidi pikk. 4. Translatsioon Ribosoomid seonduvad mRNA transkripti 5’ otsa Ribosoomid skanneerivad mRNAd kuni start-koodonini (tavaliselt AUG) tRNA molekuli komplementaarse antikodooni ning metioniini aminohappega siseneb ribosoomi P-alasse ning seondub mRNAle. 5. Geneetiline kood ja antikodoon Geneetiline kood
doos inimesele on 0.5-1 mg/kg kohta), see vabastab glükoosi maksast ning epinefriini adrenal medullast. Kohveiin Kohveiin on kesknärvisüsteemi aktiveeriv stiumlant ja maailmas kõige levinum psühhoaktiivne narkootikum, kuigi vaatamata oma sõltuvust tekitavatele omadustele on ta ülemaailma legaalne. Puhtal kujul on ta valge kristalliline puriinalkaloid, mis on kibeda maitsega, keemiliselt on ta väga sarnane adeniinile ja guaniinile, mida leidub DNA-s ja RNA-s. Toksiliseks muutub kohveiin kõrgel doosil, >10g päevas täiskasvanud inimesel, mis on palju suurem tüüpilisest päevasest kogusest, kuna üks tass sisaldab keskmiselt 80-175mg kohveiini. Vaimset ja motoorset tegevust soodustava toime põhjuseks peetakse kofeiini mõju adenosiini retseptoritele. Adenosiin on organismis tekkiv aine, mis põhjustab väsimustunnet, ahendab veresooni, rahustab südant
Täispööre moodustub 12 aluspaarist.). 9. DNA komplementaarsus ja antiparalleelsus komplementaarsus, bioloogias suurte molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus (täiendavus), millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine. Komplementaarsus on oluline geneetilise informatsiooni ülekandel. Nukleiinhapetes on komplementaarsed lämmastikalused: adeniinile vastab DNA-s tümiin, RNA-s uratsiil, guaniinile mõlemas nukleiinhappes tsütosiin. Antiparalleelsus- DNA komplementaarsed ahelad on vastassuunalised, keemiliselt erineva polaarsusega (3´→5´ ja 5´→3´). 10. DNA replikatsiooni (sünteesi) põhimõtted Duplikatsiooniprotsess, mis leiab aset matriitsilt kopeerimise tulemusel. Näiteks DNA de novo süntees. Replikatsiooni etapid: ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi, ensüüm
Kaksikspiraal, mis koosneb kahest omavahel vesiniksidemetega ühendatud ahelast. Ahela selgroo moodustavad vaheldumisi asetsevad suhkru ja fosfaadi grupid. DNAs esinev suhkur on desoksüriboos. Kirjeldatud ahela külge on liitunud kindla korrapära järgi neli lämmastikalust, mille järgnevus määrab geneetilise koodi. Kaks alustest on pürimidiinid – tümiin ja tsütosiin, ülejäänud on puriinid – adeniin ja guaniin. Kehtib ahelate komplementaarsuse printsiip, adeniinile vastab vastasahelas alati tümiin ja guaniinile tsütosiin. Röntgenikiirguse toimel tekib hulgaliselt ühe ahela katkemisi. Neid saab peale kiiritamist jälgida ja loendada kui DNA on denatureeritud ja tugistruktuuridest puhastatud ning väljendada doosi funktsioonina. Intaktse DNA puhul on ühe DNA ahela katkemised olulise bioloogilise tähenduseta, rakkude surma aspektist vaadelduna, kuna sellised kahjustused parandatakse täielikult vastasahelat eeskujuks võttes.
1. hübridiseerimine, 2. amplifitseerimine (võimendamine või paljundamine) 3. nukeliinhapete ensümaatiline lõhustamine. Nukleiinhapete hübridisatsioon Hübridisatsioon põhineb nukleiinhapete komplementaarsuse printsiibil, s.t. kaks üheahelalist nukleotiidide ahelat ühinevad omavahel kaheahelaliseks nukleotiidahelaks – s.o. dupleksiks ehk hübriidiks vaid juhul, kui neid moodustavad nukleotiidid on komplementaarsed: adeniinile (A) vastab tümiin (T) ja tsütosiinile (C) guaniin (G). Hübridisatsioonireaktsiooni korral on üks nukeliinhappe järjestus pärit “tuntud” mikroorganismilt (näiteks gripiviiruselt A). See ahel on proov ehk sond (probe). Teine ahel kuulub uuritavale mikroorganismile ehk sihtmärgile (target), mida püütakse kindlaks teha. Positiivne hübridisatsioonireaktsioon näitab, et uuritavas materjalis on sama mikroorganism, millest valmistati sond
annaabi.ee 
