algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Punkti koordinaadid tasandil Suvalise koordinaattasandi punkti P asukohta koordinaatteljestiku suhtes saab kirjeldada arvupaariga (x; y). Neid arve x ja y nimetatakse punkti P koordinaatideks, arvu x esimeseks koordinaadiks e. abstsissiks ning arvu y teiseks koordinaadiks e. ordinaadiks. Punkti abstsissiks on tema ristprojektsiooni koordinaat abstsissteljel ja ordinaadiks tema ristprojektsiooni koordinaat ordinaatteljel. y C(-3 ; 2) Et märkida asjaolu, et B(0 ; 1) 1 A(3 ; 1) punkti P koordinaadid D(-2 ; 0) on x ja y, kasutame 0 1 x tähistust
valemiga GZ = GMsin Graafikut, mis näitab püstuvuse õla GZ või püstuvuse momendi GZ sõltuvust kreeninurgast nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammiks ehk Reed'i diagrammiks. GZ, m GZ, tm A - B' max max B + A' Joon. 9. Reed'i diagramm Abstsissteljel on kreeninurgad: tüürpoordi (paremale) ja pakpoordi (vasakule). Ordinaatteljel on püstuvuse õlad meetrites või püstuvus- momendid tonn-meetrites. Nimetatakse diagramme ka näiteks: Reed'i diagramm õlgades või püstuvuse diagramm momentides. Kuna laev on kesktasandi suhtes sümmeetriline, siis piirdutakse vaid diagrammi parempoolse osaga. Positiivse algpüstuvusega laeva staatilise püstuvuse diagrammi joon.9 iseloomustavad alljärgnevad punktid:
Koordinaatteljel asuva punkti P asukoht määratakse üheselt kindlaks ühe reaalarvuga x (nn punkti P koordinaadiga), mis on võrdne punkti P kaugusega |OP| telje alguspunktist O, kas neg või pos suunal. punkti ristkoordinaadid tasandil on selle punkti ristprojektsioonid abstsiss- ja ordinaatteljel. P(x;y) Leiame punkti P ristprojektsioonid Px ja Py vastavalt x-teljel ja y-teljel. Olgu punkti Px koordinaat abstsissteljel xP ja punkti Py koordinaat ordinaatteljel yP. Selle järgi punkti koordinaadid on P(x;y). 11. Polaarkoordinaadistik tasandil. Punkti polaar- ja ristkoordinaatide vahelised seosed. polaarkoordinaat kahemõõtmeline koordinaatide süsteem, kus iga tasandi punkt on määratud kaugusega fikseeritud punktist (punkti ja pooluse vaheline pikkus polaarkaugus r) ning nurgaga fikseeritud suunast (polaarnurk ). üleminekuvalemid polaarkoordinaadistiku ja ristkoordinaadistiku vahel:
Laeva ujuvus L 2 2 2 AWP = 2 ydx L[ y0 + 4 y1 + 2 y 2 + 4 y3 + ... + 2 y8 + 4 y9 + y10 ] = L f ( A) -L 3 3 2 Laeva ahtri ja vööri ordinaatide muutus on suurem ja seetõttu täpsema tulemuse saavutamiseks kasutatakse lisaks poolordinaate või ka harvem veerandordinaate, s.t. abstsissteljel on lisaks punktid L/2 või L/4. Trapetsteguri väärtused näiteks ühe poolordinaadi puhul ahtris ja vööris on järgnevas valemis L AWP = 2 ydx 2 L[ 0,25 y 0 + 0,5 y 0,5 + 0,75 y1 + y 2 + ... + y8 + 0,75 y 9 + 0,5 y 9,5 + 0,25 y10 ] = 2 L f ( A) 2 - L2 Nii arvutatakse kõigi veeliinide tasandite pindalad baasliinist kuni ülemise tekini. Saadud pindalade väärtustest koostatakse epüür, kus ordinaadiks on
..B: p(A < X < B) = F(B) F(A) = (( ) (A ))/ = (B A)/( ) Normaaljaotusseadus: On tõestatud, et piisavalt suure hulga sõltumatute (või nõrgalt sõltuvate), suvalistele jaotusseadustele alluvate juhuslike suuruste summa allub ligilähedaselt normaalsele jaotusseadusele: f(x) = 1/(x2)*e astmes (- (x-Ex)2/2x2). Normaaljaotuse jaotuskõver on sümmeetriline, '' künkakujuline'' Gaussi kõver. Maksimaalne ordinaat on 1/x2, millele vastab abstsissteljel punkt X = Ex, asümmetriategur ax = 3X/3x = 0; Ekstsess exx = 4(X)/4x 3 = 0 Mx = Mex = Ex Juhusliku suuruse mingisse etteantud vahemikku sattumise tõenäosus võrdub jaotusfunktsiooni juurdekasvuga selles vahemikus: p( X < ) = F() F() Normaaljaotuse funktsioon: F(x) = 1/2 * (--st kuni (x-Ex)/x)* e astmes(-t2/2)dt Normeeritud kuju: (x) = 1/2 * (--st kuni x-ni)* e astmes(-t2/2)dt Avaldame jaotusfunktsiooni F(x), mille parameetrid on Ex ja x, funktsiooni (x) kaudu: F(x) = ((x Ex)/x)
indikaatordiagramm, mis võetakse aluseks sisepõlemismootori soojuslikele arvutustele. n1 - Polütroopi näitaja komprimeerimisel 1,34 n 2 - Polütroopi näitaja paisumisel 1,27 p Z - maksimaalne põlemis rõhk 7,56 p a - Rõhk silindris täiteprotsessi lõpus 0,20 p b - Rõhk paisumis protsessi lõpul 0,94 - Surveaste - 12 - Eelpaisumise aste 2,40 - Järelpaisumise aste 5,15 võtame diagrammi abstsissteljel A vabalt valitud mastaabis lõigu A = 110 mm, mis vastab silindri töömahule Va ja millile on kantud vastavad mahud silindrites (V-telg) leiame samas mõõtkavas silindri põlemiskambri mahu Vc ja mahu maksimaalses rõhul silindris Vz Va Vc = (mm) 110 Vc = = 9,16 (mm)
annaabi.ee 
