de / dt > 0 R = 25 2R = 50 L = 50 mH = 0,05 H C = 40 F = 0,000040 F = 1000 1/s Em = 100 V Im = 10 A 1. Määrata klassikalisel meetodil vool skeemi selles parallelharus, mis ei sisalda induktiivsust ega energiaallikat. 2. Määrata sama vool, mis eelmises punktis, arvutades selle voolu vabakomponendi operaatormeetodil. 3. Kujutada leitud voolu sõltuvus ajast graafiliselt, kusjuures mõõtkava valida nii, et voolu vabakomponendi muutmine oleks näha abstsisstelje küllalt pika lõigu ulatuses. 2 Klassikaline meetod t(0-) e ZL 2R a = =-6,67- j 23,32=24 sin-106 ° 1 1 1 + + Z L2 R X R X C ZL2R e-a I L= =-0,534- j 1,865=1,9 sin-106 ° XL IL2
GAASI MOLEKULIDE KIIRUSED. STERNI KATSE. Gaasis antud temperatuuril on alati erineva kiirusega liikuvaid molekule Kui molekulide koguarv N ja teatud kiirustevahemikus ..v liikuvate molekulide arv ..N. Suhe ..N/..v, so ühikulisse kiirusevahemikku kuuluvate molekulide arv 1)Temp tõstmisel nihkub jaotuskõvera maksimum paremale, st kiirus suureneb 2)Temp tõstmisel väheneb väga väikese ja väga suure kiirusega liikuvate molekulide arv 3)Et N ei muutu, jääb kõigi kõverate ja abstsisstelje vaheline pindala samaks Sterni katse: =0 Anum täitub aurustunud hõbeda aatomitega. Osa aatomeid lendub läbi pilu C ja sadestub punkti A ümbrusesse >0 selgu, et nüüd hõbeda molekulid sadestuvad punkti B ümbruses See tõestab, et kõik hõbeda molekulid ei liigu ühe ja sama kiirusega http://www.abiks.pri.ee AC=r; AB=l; AO=R molekul kiirusega v läbib kauguse t=r/v, selle ajaga on punkt A liikunud
Sirge võrrand telglõikudes- Sirge võrrandit nimetatakse sirge võrrandiks telglõikudes. Arve p1 ja p2 selles võrrandis nimetatakse telglõikudeks. Reeperi suhtes üldasendis olev sirge Me ütleme, et tasandil olev sirge on reeperi suhtes üldasendis, kui ta ei läbi reeperi alguspunkti ja ei ole paralleelne kummagi koordinaatteljega. Sirge tõus - sirge sihti iseloomustav arvsuurus, täpsemalt tasandil paikneva sirge ja abstsisstelje positiivse suuna vahelise nurga ehk tõusunurga tangens. Algordinaadiks - nimetatakse matemaatikas sirge ja y-telje lõikepunkti ordinaati. Ehk teisisõnu algordinaat on sirge ja y telje lõikepunkti y väärtus. Sirge kahe tasandi lõikejoonena (ruumis) - TASANDI VÕRRAND: Tasandi riht tasandit määrav lineaarselt sõltumatu vektorsüsteem. Paneme tähele, et kolmik {A;u;v} on tasandi reeperiks. Olgu X suvaline punkt tasandil .
Tr d r - Trom . ... ( c) o Võrrand 3.16 on parabooli võrrand, kus pöördenurga ulatuses on C ja C1 konstandid. Võrrandis (c ) on 26 Tr dr = µ M µ A , t o kus A on pindala graafiku Trt = Trt (r ) ja abstsisstelje vahel, mis on piiratud pöördenurka fikseerivate abstsissidega. [Näide loengul] Nurkkiirus pöördenurga lõpus r leitakse võrrandi 3.16 ja etteantud Trm = Trm (r ) kooslahendamisel. Kui etteantud Trm = Trm (r ) on esitatud graafikuna, tuleb leida selle graafiku ja võrrandiga 3.16 määratud parabooli lõikepunkt. Sellele punkti põhjal leitakse r graafikult. [Näide loengul]. B. Hooteoreem diferentsiaalkujul: I 2 d r r = Tr dr
summaarne tangensiaaljõud ei kõlba. Pöördemomendi leidmiseks jõudude momentide ning välistakistuse jõu momentide perioodiliselt arvutamiseks kasutatakse keskmist summmaarset tangensiaaljõudu, kasutatakse keskmist summaarset tangensiaaljõudu. muutuvast mõjust elastsele võllisüsteemile. Sundvõnked olenevad mille leidmiseks tuleb tangensiaaljõu diagrammi pindala abstsisstelje Summaarse keskmise tangensiaaljõu ordinaadi leidmiseks tuleb mootori pööretest. ja diagrammi kõvera vahel lõigu (süüteperioodi 0 ) ulatuses jagada diagrammi pindala abstsisstelje ja diagrammi kõvera vahel lõigu 0 Põhiliseks sundvõngete tekitajaks on paisuvate gaaside rõhujõu poolt diagrammi selle lõigu pikkusega. ulatuses jagada diagrammi selle lõigu pikkusega
siis tekib vool kollektoris alles siis, kui kollektor saab baasist negatiivsemaks (kollektori ja emitteri vaheline pinge ületab baasi ja emitteri vahelise pinge). Kirjeldatud tunnusjooned on toodud joonisel 6.13. JOONIS 6.13. ELEKTROON1KAKOMPONEND1D lk.41 Võrreldes CB lülitusega tunnusjoontega on vaadeldaval juhul üksikud tunnusjooned vähemlineaarsed ja suurema tõusuga abstsisstelje suhtes (kollektorvool sõltub rohkem kollektori pingest). See on seletatav sellega, et kollektori ja emitteri vaheline pinge ei toimi siin üksnes kollektorsiirdele, vaid osaliselt ka emittersiirdele. Sellega on ka seletatav väiksem väljundtakistus kui CB lülitusel. Vooluülekandetunnusjoon Ic = f (IB), kui UCE=const, on toodud joonisel 6.14. Nagu graafikult näha, on väiksematel kollektorpingetel vooluülekandetunnusjoon mittelineaarne
õige ja tegemist on tõmbejõuga. Analoogselt leiame sisejõu lõikes II – II. Fy 0 N 2 3F 2 F 0 N 2 3F 2 F 3 40 2 40 40 kN Miinusmärk näitab, et pikkejõud N2 on tegelikult vastassuunaline, s.t. pikkejõud pole antud juhul tõmbejõud, nagu oletasime, vaid survejõud. Saadud tulemuste alusel koostame pikkejõu epüür. See on graafik, mille abstsisstelje võtame paralleelseks varda teljega, ordinaattelje aga eelmisega risti. Ordinaatteljel kujutame valitud mõõtkavas pikkejõu väärtused ristlõigetes (arvestades märki). Uurides varda deformatsioone vaatleme selle mõtteliselt koosnevana mitmetest kiududest, kusjuures üksikud kiud on varda teljega paralleelsed. Tõmbe või survedeformatsioonil kõrval olevaid kiud ei suru üksteise peale. Kanname prismalise varda pinnale võrgu joontest, mis on varda teljega paralleelsed ja risti
annaabi.ee 
