redutseruda suures ulatuses, samal ajal, kui sõnumi sisu on endiselt arusaadav. See on vajalik selleks, et loomulik keel oleks efektiivne suhtlusvahend. FONOLOOGIA Fonoloogia uurimisobjektiks on keelte häälikusüsteemid. Fonoloogia tähtis osa on häälikute foneetiliste erievuste analüüs. Olulisim mõiste on foneem ehk häälikupere. Foneemide järjestuse analüüsi nimetatakse fonotaktikaks. Foneetika ja fonoloofia vahele ei ole võimalik tõmmata selget piiri. Häälikud abstraktsioonina Kõnes on lugematu hulk erinevaid häälikuid. Koartikulatsioon ja teised foneetilised protsessid muudavad häälikuid sarnasemateks. Häälikuid ja häälikustruktuuri peab seepärast vaatlema paljudel abstraktsioonitasanditel. Kõige madalama abstraktsioonitasandi üksused on häälikud ehk foonid. Foneetiline transkriptsioon sõltub analüüsi eesmärgist IPA-s kirja pandu võib olla täpne, kuid võib olla ka lihtsustatud.
konstateerib juba varem loodud õigusnormi või individuaalse õigusliku ettekirjutuse eksisteerimist. Tõlgenduse ülesanne on kindlaks teha, millist õigusnormi normatiivakt sisaladab. Arusaamad sellest aga võivad inimestel olla erinevad, olenedes inimese teadlikuse tasemest. Tegelikus elus tuleb luua seaduse täitmist tagav kord, sest muidu otsustab igaüks ise, kas ta õigusnorme täidab või mitte. Juriidiline fakt kõigi tehiolude kogumis rekonstrueeritakse abstraktsioonina tõlgendaja teadvuses ning võrreldakse õigusnormi formaalse koosseisuga, mis omalaadse mudelina luuakse samuti tõlgendaja teadvuses tõlgendatud ja mõistetud õigusnormi põhjal. Tõlgendatud õigusnormi ning tõlgendatud juriidilise fakti vahel peab olema veel üks määrav side - kasuaalne seos, seda nii reaalselt kui ka eeldusena vastava õigusnormi koosseisulises mudelis. Seejuures on tõde siin nii suhteline kui ka tõenäoline ning
3) inimese käitumise sisemise motivatsiooni aluseks olevad hoiakud (eksitus; hea tahe; otsene tahtlus; kaudne tahtlus; hooletus jne). Viimaste üle võib suurema või väiksema tõenäosusega otsustada ikkagi sooritatud väliste käitumisaktide põhjal. Relevantsed tehiolud ei ole seega tõlgendajale kindlalt tajutavad - vrdl vastupidine juhtum, st reaalsete loodusnähtuste tajumine loodusteadlase poolt. Juriidiline fakt kõigi tehiolude kogumis rekonstrueeritakse abstraktsioonina tõlgendaja teadvuses ning võrreldakse õigusnormi formaalse koosseisuga, mis omalaadse mudelina luuakse samuti tõlgendaja teadvuses tõlgendatud ja mõistetud (aru saadud) õigusnormi põhjal. Tõlgendatud õigusnormi ning tõlgendatud juriidilise fakti vahel peab olema veel üks määrav side - kausaalne seos - seda nii reaalselt kui ka eeldusena vastava õigusnormi koosseisulises mudelis. Seejuures on tõde siin nii suhteline kui ka tõenäoline ning paratamatult subjektiivne
annaabi.ee 
