Kõlbeline käitumine on inimese oluline tunnus. Eetiline areng ei toimu iseenesest, vaid interaktsioonis keskkonna ja selle normidega. Kõlbeline käitumine on suurel määral motivatsiooni küsimus. Selles on religiooniõpetusel eriline ülesanne. Lawrence Kohlbergi teooria kohaselt on moraalse mõtlemise aluseks arusaamine õiglusest. Kuna lapsed on konkreetsetes operatsioonides mõtlemise perioodis, on nad võimelised kõnelema sellest, mida nad tegelikult kogenud on, mitte abstraktsioonidest või üldistest reeglitest. L. Kohlbergi arenguteooria kohaselt peaks I kooliastme lapsed olema 2. tasemel. See kujutab endast seda, et tegevuse motiiviks on lastel soov saada maksimaalset tasu/kasu koos samaaegselt minimaalsete negatiivsete tagajärgedega iseendale. Kuigi lapsed on veel siin suhteliselt egotsentrilised ja mõtlevad enam oma huvidele, hakkavad nad juba ka teadvustama, et teistelgi on omad huvid. Tähelepanu koondub peamiselt oma vajaduste
* terve mõistus * paindlikkus * vastasseisu vältimine 2.2 Kuidas belglased korrastavad ja töötlevad informatsiooni Üldiselt on belglaste meel väljastpoolt tulevale infole valla ja nad võivad kellega tahes vaielda tõsiasjade, põhimõtete või teooriate üle. Informatsiooni töödeldakse kontseptuaalsest vaatenurgast lähtudes. Belglased on oma intellektuaalse pärandi üle uhked. Saksa keelt kõnelevad belglased lähtuvad käitumisel rohkem abstraktsioonidest, kuna hollandi- ja prantsuskeelsed panevad enam rõhku inimestevahelise suhtlemise varjunditele. Kõigisse kolme rühma kuulujad on sõpruses nõudlikud ja süvenemisvõimelised. 6 2.3 Millest lähtutakse otsuste langetamisel? Üksikisik vastutab oma otsuste eest. Kuigi peetakse au sees ka rahvuskesksust, võivad asjaosaliste suhted otsuste langetamise kõigus muutuda. Otsustamine on aeglane ja keerukas toiming ning selle käigus tuleb kõiksugu kõrvalisi tegureidki arvesse võtta.
ülejäänud inimkonnast. Aspergeri inimestel on omad arusaamad maailmast ning teistest erinev taju, mis kõik ka mõjutab sotsiaalset suhtlemist. Kuna sotsiaalne suhtlemine on aga isiku kui terviku üks osasid, siis mõjutab see omakorda kõiki inimese eluvaldkondi. Põhilised raskused, milleks on sotsiaalsed (kaasa arvatud töötamine ja erinevate ülesannete täitmine), kommunikatiivsed (suhtlemine sõnade, kõne, žestide ja miimika abil), kognitiivne tegevus (arusaamine sümbolitest ja abstraktsioonidest, arusaamine kõnest ja keelest, kujutlusvõimest, huumorist) ning jäik, paindumatu 7 käitumismaneer või füüsiline kohmakus püsivad endiselt muutumatuna varasest lapsepõlvest kuni kõrge täiskasvanueani välja. Aspergerit iseloomustavad kindlad rituaalid ja ebaharilik mõtteviis, samuti puudub neil ka loomulik improviseerimisvõime
See seisukoht kordub Kierkegaardil üha uuesti ja uuesti; see on põhiteema, millel on hämmastavalt trivaalne sisu. Eksistents minu oma eksistents on filosoofiline põhitõde.(Saarinen 1985) Inimese ülim taotlus on olla subjekt, mina inimese ülim taotlus on eksisteerida. Selle on inimesed unustanud, nad on ,,unustanud, mida tähendab eksisteerida ja mida tähendab sisemine kirg.''(Saarinen 1985) Kierkegaard tahab öelda, et me peame lahti saama abstraktsioonidest, süsteemsusest, kõikehõlmavast teooriast. Abstraktne, spekulatiivne mõtlemine liigub juba algmeetritel vales suunas. ,,Abstraktne mõtlemine aitab mind surematusesse, tappes minus kõigepealt üksikisiku..., ta aitab mind samamoodi nagu arst, kes surmab oma rohtudega patsiendi ja teeb sellega ka palaviku lõpu.''(Saarinen 1985) Kierkegaardi igasugune kõikehõlmav mõttesüsteem lähtub lõpptulemusest, tema finaliteet välistab eksistentsile olulise avatuse
teadus. · Väldib järjekindlalt nende kahe mõtlemistüübi ajalist järjestamist. Põhierinevus nende struktuuris taandub sellele, et metsik mõtlemine on kujundlik, kuna kodustatud mõtlemine lähtub abstraktsioonidest. Õppimishäired. 2 tuntumat liiki: 1. Düsleksia (sageli koos düsgraafiaga). Suuri raskusi lugema õppimisel vaatamata normaalsele intelligentsusele ja sensoorsete või motoorsete häirete puudumisele. N. T.A.Edison, N.Rockefeller. 2. Tähelepanu puudulikkuse häire (koos hüperaktiivsusega või ilma selleta). Ei suuda oma tähelepanu hoida keskndatuna mitte millelegi piisavalt kaua selleks, et midagi ära õppida. Lapsed ja perekond. Ideaalis tasakaalustavad vanemad 2 vanemlikku mõõdet:
jaoks vastavad detailid ja tööriistad. Metsik mõtlemine ajab läbi asjadega mis tegijal parajasti käepärast on ja mis kannavad endas eelmiste rakenduste jälgi. Metsikut mõtlemist kasutavad kõik inimesed (kunst, käsitöö,põllumaj.). Kodustatud mõtlemist rakendab ainult kaasaegne teadus. Autor väldib järjekindlalt nende kahe mõtlemistüübi ajalist järjestamist. Põhierinevus nende struktuuris taandub sellele, et metsik mõtlemine on kujundlik, kuna kodustatud mõtlemine lähtub abstraktsioonidest (Tulviste 1984 :32-36). Kokkuvõtteks võib tõdeda, et tänaseni ei ole teadlased leidnud teoreetilises plaanis kultuuritegureid, mis tingiksid erinevusi ja ajaloolisi muutusi mõtlemises. 2 MÕTLEMINE 2.1 Mis on mõtlemine 6 Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Meie teadmised
annaabi.ee 
