Kare-sansui aedades asendatakse tõeline vesi, taimed ja vaated tegeliku maastiku abstraktsioonidega. Valged müürid raamina taga sümboliseerivad mägesid varjutavat ebamaist udu. Liivale ja kruusale riisuti mustrid, mis aitasid mediteerida. 3. Teeaed (roiji), mis on puhastava teetseremoonia läbiviimiseks. Teepaviljoni ümbritseva aia peamine eesmärk on lahutada sinna suunduv inimene igapäeva askeldustest ja viia ta vaimsesse keskkonda. Kogu aed peab soodustama kontsentreerumist, selle tõttu ei sobi sinna eredad lilled ja tähelepanu paeluvad esemed
Sellele probleemile vastab Platoni poliitiline õpetus, ja võib ütelda, et tema ontoloogia, epistemoloogia ja eetika on ettevalmistuseks poliitilisele õpetusele. Platon ei rahuldu selles pelgalt ad hoc lahenduste andmisega, vaid kujundab oma poliitilisele õpetusele välja soliidse õigustusaluse. Selle õigustuse fundamentaalkihiks on tema õpetus olevast. Niisugusel taustal saab ka mõistetavaks, miks pole olemise käsitlemine Platoni silmis mitte mingite elukaugete abstraktsioonidega tegelemine, vaid valdkond, mida iseloomustab eripärane dramatism. Oma hilisteoses “Sofist” (246a-c) võrdleb ta senises filosoofia-traditsioonis esinevaid vaidlusi olemise üle “gigantomahhiaga” – kreeka mütoloogiast tuntud süžeega, mis kõneles võitlusest koletiste-gigantide ja jumalate vahel. “Gigantideks” nimetab ta siin filosoofe, kes samastasid olemise kehalisusega, ning peab ilmselt silmas senise kreeka teoreetilise mõtte neid
Tuleb näidata, et on positiivne funktsioon eriteaduste jaoks. Eriteadused ei vaja kultuurilist legitimatsiooni. Teadmiste kadu, mis teaduste võitlemisel on, pole hea. Filosoofia aitab seda teadmiste kadu ära hoida. Inimkonnaelu, kus on psüühiline ja füüsiline osa. Lähtekohaks on nende algne ühtsus. Kaks erisubstantsi: kehaline ja vaimne. Eluprotsessis põimunud, aga abstraktsioonid saab need välja uurida. Tuleb olla teadlik nende piiridest, ei tohi ära unustada, et tegemist on. abstraktsioonidega; see on seotud aga metafüüsikaga. Abstrahteeritakse ja refitseeritakse (?). Olemise vundment, metafüüsika. „Lähimalt antu on elamused“ – meie ei tegele metafüüsikaga ja ei tegele sellega, millega Hegel tegeles. Lähtume sellest, et mis on antud; ei mõtle välja ega spekuleeri. Tajud – mida kuuleme, näeme jne – selle võtame aluseks. Empiirika kriitika – vahetult antud on elamus; abstraheeritud kognitiivne aspekt. See on omakorda abstraktsioon algupärasest – emotsioon,
annaabi.ee 
