värvilaikudest, ehk ka loobumine maalilisusest. Kunstikriitik C. Greenberg nimetas abstraktset ekspressionismi ,,maaliliseks" ja sellele vastanduvaid, eriti uuemaid abstraktsionismi variante ,,MAALILISEJÄRGSEKS" (post-painterly). Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutamine. Mõnel maalil oli kasutatud ainult kahte või kolme, äärmisel juhul isegi ühte värvi. Maalilisejärgse abstraktsionistimi loojateks peetakse JOSEF ALBERS'i (1888-1976), MARK ROTHKO't (1903-1970), BARNETT NEWMAN'i (1905-1970), AD REINHARDT'i (1913-1967). Maalilisejärgne abstraktsionism jagunes omakorda kahte suunda: ,,KALKSERVNE" (hard-edge) MAALIKUNST ja ,,VÄRVIVÄLJADE" (colour-fields) MAALIKUNST. Kalkservsus tähendas, et värvilaikude piirid maalipinnal olid täpsed ja selged. Selles stiilis maalingutel näeb kahte-kolme suurt siledat, ilma varjundite ja modulleerimiseta,
loobumine lahtistest, korrapäratutest, kindla vormita värvilaikudest, ehk ka loobumine maalilisusest. Kunstikriitik C. Greenberg nimetas abstraktset ekspressionismi ,,maaliliseks" ja sellele vastanduvaid, eriti uuemaid abstraktsionismi variante ,,MAALILISEJÄRGSEKS" (post-painterly). Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutamine. Mõnel maalil oli kasutatud ainult kahte või kolme, äärmisel juhul isegi ühte värvi. Maalilisejärgse abstraktsionistimi loojateks peetakse JOSEF ALBERS'i (1888-1976), MARK ROTHKO't (1903-1970), BARNETT NEWMAN'i (1905-1970), AD REINHARDT'i (1913-1967). Maalilisejärgne abstraktsionism jagunes omakorda kahte suunda: ,,KALKSERVNE" (hard- edge) MAALIKUNST ja ,,VÄRVIVÄLJADE" (colour-fields) MAALIKUNST. Kalkservsus tähendas, et värvilaikude piirid maalipinnal olid täpsed ja selged. Selles stiilis maalingutel
annaabi.ee 
