täidetud klaasseinaga kaste. Aastakümne vahetusel, kuni hukkumiseni autoõnnetuses aastal 1962, provotseeris Euroopas, Pariisi kunstielu Yves Klein (1928-1962), kes oli ka Nouveau Réalisme'i asutaja. Yves lõi alates 1947. aastast säravas ultramariinses toonis monokroomseid pilte ning samas toonis olid ka ta realistlikud skulpuurid ta pakkus neid ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid ka näitusele, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. Seda sinist värvi, mis olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist, nimetas ta International Klein Blue'ks (IKB)(tõlkes - Kleini sinine) ning patendeeris selle kogu kosmoses. Kümnend hiljem kinnitas ta lõuendile esemeid ning kattis siis need sama värviga, tuntuim töö selles laadis on ,,Käsna reljeef" (1958). ,,Kleini sinist" kasutas ta veel ,,antropomeetriates", kus ülikondades publiku silme all värviga kokkumätsitud ilusad
..tänapäevane loodus on mehaaniline, tööstuslik ja reklaamiga üleujutatud." Kunst loobugu individualismist, isiklikust eneseväljendusest ja unikaalsusetaotlusest, muutugu standartseks ja lõpmatult paljundatavaks. KUNSTNIKUD YVES KLEIN (1928-1962) Aastakümne vahetusel, kuni hukkumiseni autoõnnetuses aastal 1962, provotseeris Pariisi kunstielu Yves Klein. Juba 40-ndate aastate lõpul oli ta pakkunud näitusele ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. 50- ndate aastate teisel poolel keskendus ta sinisele värvile, sest see olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist. Sealjuures pidas ta vajalikuks kuulutada ,,Kleini sinine" patenteerituks ,,kogu kosmoses". Oma sinisega kattis ta lõuendile kinnitatud pesukäsnu, saades nõnda originaalse poolpehme reljeefi. Sinist värvi kasutati ka ,,antropomeetriates", kus õhtukostüümides publiku silme all alasti
üleujutatud." Kunst loobugu individualismist, isiklikust eneseväljendusest ja unikaalsusetaotlusest, muutugu standartseks ja lõpmatult paljundatavaks. KUNSTNIKUD YVES KLEIN (1928-1962) Aastakümne vahetusel, kuni hukkumiseni autoõnnetuses aastal 1962, provotseeris Pariisi kunstielu Yves Klein. Juba 40-ndate aastate lõpul oli ta pakkunud näitusele ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. 50- ndate aastate teisel poolel keskendus ta sinisele värvile, sest see olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist. Sealjuures pidas ta vajalikuks kuulutada ,,Kleini sinine" patenteerituks ,,kogu kosmoses". Oma sinisega kattis ta lõuendile kinnitatud pesukäsnu, saades nõnda originaalse poolpehme reljeefi. Sinist värvi kasutati ka ,,antropomeetriates", kus õhtukostüümides publiku silme all alasti neiud Kleini