1. rohkesti mineraalseid kolloide 2.Piisavalt 2-,3-valentrseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3.Orgaanilist ainet Tekkivad: Koagulatsiooni (flokulatsiooni teel) Tsementatsioon Pseudoagregaadid Suhteliselt veekindlad agregaadid Oluline on nende vahekord Struktuuri suur veekindlus Poorsus üldpoorsus 40-60% De-Dm Pü=............x100 De Pk-kapillaarne poorsus 40-60% Pmk- mittekapillaarne poorsus 40-60% Pü=Pk+Pmk Lasuvustihedus Dm Mulla lasuvus tiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g/cm3 (mg/ m3) Dm- mullalasuvus tihedus g/cm3 M- absoluutkuiva mulla mass silindris g V- silindri maht cm3 Tasakaaluline lasuvustihedus igal mullal on oma iseloomulik lauvustihedus milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema Mulla kõvadus kg/cm-2 10 kg cm-2 = 1 Mpa Penetromeeter Põllukultuuride optimaalseks lasuvustiheduseks on 1.20-1,35g/cm-3
Leetmuldade sügavamate horisontide üldine poorsus on umbes 10% madalam kui huumushorisondis. Tahkefaasi tihedus(De):nim kuiva mulla tahke faasti 1 cm3 massi grammides.Mulla De on sõltub tema koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast ning nende tihedusest.Mulla De määramine põhineb tema poolt väljatõrjutud vedeliku ruumala määramisel .Määratakse 50-100 ml mahutavusega püknomeetris või mõõtekolvis.*Mõõtekolv täidetakse destilleeritud veega.*Kaalutakse 20 g absoluutkuiva mulda:*Mullale lisatakse u.25ml dest.vett ja keedetakse väikesel tulel.*Pärast jahutamist täidetakse mõõtekolb dest. veega,kuivatakse ja kaalutakse mg täpsusega. Mulla tihedus (Dm)1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla massi grammides. Mulla tihedust on vaja teada tema üldise poorsuse, veevaru ja toiteelementide varu arvutamisel pinnaühiku (nt ha) kohta.*võetakse mulast terava metall silindriga kindla ruumalaga proovid, kuivatatakse 100-105C ja kaalutakse
kõik puiduliigid koosnevad samadest ainetest, on kõigi puuliikide puitaine tihedus ligikaudu sama suur (1530kg/m3) Puit on hügroskoopne materjal, st. et ta on võimeline siduma õhust niiskust. Mida suurem on puidu niiskusesisaldus, seda raskem ta on, seega seda suurem on puidu tihedus. Seega alati kui räägitakse puidu tihedusest, peab täpsustama, millise niiskuse juures tihedusega on tegemist. ENAMKASUTATAVAD : Absoluutkuiva puidu tihedus Õhkkuivad puidu tihedus Toore puidu tihedus Puidu niiskus : Puit on võimeline võtma niiskust juurde kahel viisil : Siduma niiskust õhust – hügroskoopsus Hügroskoopsus .e. niiskusimavus on ainete võime õhust või muust keskkonnast neelata endasse vett. Kokkupuutes veega – veeimavus Niiskus paikneb puidu : Seotuna raku kesta aines Raku õõnsustes Rakkude vahelistes tühimikes
(Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad 3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused) Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS
(Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad 3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused) Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS
*vees lahustuvad ekstraktiivained vähendavad puidu kahanemist. Puidu tihedus- on massi ja mahu e ruumala suhe. Puidu tiheduse puhul mängib suurt rolli niiskussisaldus, tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda. Ka ruumala tuleb mõõta täpselt, sest kuivades tõmbub puit kokku. Eristatakse absoluutset, keskmist, suhtelisttihedust. Erinevate liikide tihedust saab võrrelda vaid siis kui see on määratud sama niiskussisalduse juures e kõige kergem on see absoluutkuiva puidu puhul. Puidu tihedus võib suuresti erineda ühes ja samas puidus, nt juures madalam kui tüves ja okstekohtadel tüvest tihedus suurem. Tihedus muutub ka pikki tüve, olles ülemises osas väiksem kui alumises osas. Puit on seda tihedam, mida vähem on temas õõnsusi ja poore. Puidu tihedus suurendab järgmisi puidu omadusi: tugevus, kõvadus, kulumiskindlus, soojusjuhtivus, kütteväärtus, kahanemist paisumist.
Kuivendatud madal- ja siirdesoode metsastumisel muutub oluliselt mullale langeva varise struktuur. Seni põhiosa moodustanud sootaimestiku (esmajoones turbasambla) varis asendub puistuvarisega, mille hulk on seda suurem, mida tootlikum on mets. Kuna puistuvaris on varise põhiosaks terve metsapõlvkonna jooksul, seega väga pikka aega, kujuneb mullale langeva puistuvarise hulk sedavõrd suureks (kuivendatud siirdesoomännikus langeb 50 a. jooksul 1 hektarile umbes 125...150 tonni absoluutkuiva puistuvarist), et see muudab oluliselt turba kõige pealmise kihi koostist. Domineerima hakkab hästi lagunenud puuturvas. Kuna kuivendatud soometsades paikneb põhiline osa puude juurestikust kõige pealmises, 10...20 cm turbakihis, võib kujuneda pikaaegse kuivendamise tulemusena selline ainete ringkäik, kus mets oma varisega moodustab ise endale toitekeskkonna. Temperatuurirezhiimi muutumine. Soode kuivendamine põhjustab olulisi muutusi maapinnalähedase õhu- ja mullakihi
elutuse või eseme ekspluatatsiooni tingimustele. Niiskuse kõrvaldamise protsessi puidust auramise teel nimetatakse kuivatamiseks. Puidu niiskuseks nimetatakse puidus leviva niiskuse ja vee massi suhet vastavalt kuiva puidu massile. Niiskus avaldatakse järgmise valemi kaudu: W - niiskus, W= x 100% m - niiske puidu kogumass, m - m0 m0 absoluutkuiva puidu mass. m0 Niiskuse mõõtmiseks kasutatakse ka elektrimõõtjaid. Seade on ehitatud põhimõttel, et sõltuvalt puidu niiskussisaldusest muutub ka elektriline takistus kahe juhtteraviku vahel, mis puitu surutakse (joonis 41). Niiskuse määramiseks kasutatakse veel elektromagnetilisi mõõduriistu. Selleks asetatakse mõõteseade puidu pinnale, elektromagnetilised lained läbivad puitu, määrates selle niiskuse. Mõõteriistale on
- lagunemata ja ebaühtlaselt jaotunud taimejäänused (lagunemata põhukiht) - hallikassinine värvus ja roiskunud õhk (viitab halvasti õhustatusele) 3) Üleminek: - terav (rebenenud) üleminek 4) Alumine kiht: - plaatjalt murenev - tihenenud üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld - ebaühtlane sügav juurestatus - vähesed ja mittevertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) * Lasuvustihedus Dm mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (loodulikus lasuvuses) g cm -3 (Mg m-3) Dm = M/m, kus Dm mulla lasuvustihedus m absoluutkuiva mulla mass silindris (g) V silindri maht (cm3) Mulla lasuvustihedus sõltub: 1) mulla lõimisest 2) huumusesisaldusest (mida huumuserikkam seda kobedam) 3) struktuuri vastupidavusest 4) lasuvuse iseloomust (osakeste asetus üksteise suhtes) 5) sademetest (sademeid rohkem, tihedus väiksem) 6) bioloogilisest aktiivsusest
andmetel on õhust tolmuna rabale langenud mineraalainete kogus tunduvalt suurem rabamullale taimkatte poolt tagastatud mineraalainete kogusest. Otsustades nende andmete järgi, näib õhust maapinnale langenud sademetel ja tolmul olevat rabas kasvavate taimede toitumises küllalt suur tähtsus. Madalsoode aineringes on atmosfäärist lisanduvate mineraalainete suhteline osatähtsus väiksem. Ülevaate metsavarise moodustumisest erinevates sootüüpides annab alljärgnev tabel. Tabel 1.Absoluutkuiva fütomassi keskmine aastane juurdekasv soometsades (N.I. Pjavtsenko järgi) Sootüüp Puurinne Rohu-puhmarinne Samblarinne Kokku t/ha % t/ha % t/ha % t/ha % Madalsoo 3,54 49 2,26 32 1,37 19 7,17 100 Siirdesoo 2,46 41 1,85 30 1,77 29 6,08 100
Ka on uttede söötmist kergem korraldada, sest pügatud lammastel on kergem toitumust hinnata. Nii on probleemseid lahjasid lambaid kergem karjast välja korjata. Pügatud lambaid mahub ka rohkem samasse sulgu ning loomadel esineb vähem nn. kuumastressi kevad-talvisel perioodil kui väljas õhutemperatuur on hakanud kiiresti tõusma ja loomi hoitakse kinnises laudas. Puhasvillamäär e. Rendement (R)- pestud ja absoluutkuiva villa massi (koos konditsioonilise niiskusega 17%) suhe pesemata villa algmassi väljendatuna protsentides. P * (100 + K ) 98 * (100 + 17) R= R= =54,6% m 210 R-puhasvillamäär, %-des P- pestud absoluutkuiva villaproovi mass, g K- konditsiooniline niiskus 17% (kokkulepitud koefitsient) m- villaproovi algmass, g Puhasvillatoodang, mis võtab arvesse villatoodangu ja puhasvillamäära
Liivastel muldadel on üldpoorsus väiksem (40-50%) kui savidel (50-60%). 15. Mullaharimise mõju (mulla kobestamise, rullimine, liigtihendamine) ja mulla vee- ja õhurežiimile. Kobestamine - vähendab auramist ja parandab õhustatust Rullimine - vähendab auramist ja taastab kapillaarsed poorid Äestamine - soodustab mittekapillaarsete pooride teket Liigtihendamine - vähendab õhusust ja veeläbilaskvust 16. Mulla lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus. Dm- absoluutkuiva mulla mass looduslikus ehituses Tasakaaluline tihedus - igale mullale iseloomulik Dm, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema. Kobestusjärgne Dm on seda madalam, mida kõrgem on huumuse sisaldus ja mida kõrgem on üle 1 mm läbimõõduga mullaaagregaatide ja füüsikalise savi sisaldus. 17. Mulla kõvadus, mulla kõvaduse seos mullatiheduse ja struktuursusega. Mulla kõvadus ei ole otseselt seoses Dmga, vaid sõltub mulla vee- ja saviosakeste sisaldusest.
aga suurendab. Mulla hüdroloogilised konstandid ja nende agronoomiline tähtsus. Mulla võimet vett kinni pidada nimetatakse mulla veemahutavuseks. Lähtudes mulla poolt kinnipeetavatest vee liikidest eristatakse erinevaid veemahutavuse liike ehk hüdroloogilisi konstante. Need ei ole siiski konstantsed suurused, vaid muutuvad nii ajas kui ruumis. Kõiki neid veemahutavuse liike võib väljendada nii kaalu kui ka mahuprotsentides absoluutkuiva mulla kohta. Veemahutavuse liigid (hüdroloogilised konstandid) : 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh
parandab söödakasutust. Ka on uttede söötmist kergem korraldada, sest pügatud lammastel on kergem toitumust hinnata. Nii on probleemseid lahjasid lambaid kergem karjast välja korjata. Pügatud lambaid mahub ka rohkem samasse sulgu ning loomadel esineb vähem nn. kuumastressi kevad-talvisel perioodil kui väljas õhutemperatuur on hakanud kiiresti tõusma ja loomi hoitakse kinnises laudas. Puhasvillamäär Puhasvillamäär e. rendement (R) - pestud ja absoluutkuiva villa massi (koos konditsioonilise niiskusega 17%) suhe pesemata villa algmassi väljendatuna protsentides. P*(100 + K) 98*(100 + 17) R= R= =54,6% m 210 R - puhasvillamäär, %-des P - pestud absoluutkuiva villaproovi mass, g K - konditsiooniline niiskus 17% (kokkulepitud koefitsient) m - villaproovi algmass, g Puhasvillatoodang, mis võtab arvesse villatoodangu ja puhasvillamäära on kasutusel neis
o Mulla hingamine orgaanilise aine muundumisel ja mullaelustiku tegevusel vabanenud CO2 eraldumine mullast. Mulla hingamine on mulla bioloogilise aktiivsuse näitaja. o Mulla happesus vesinikioonide ja dissotsieerumata hapete sisaldumine mullas. Tekib orgaanilise aine muundumisel ja muude keemiliste reaktsioonide tagajärjel (üleväetamine). o Mulla niiskus vee hulk massi või mahuprotsentides või mm absoluutkuiva mulla kohta. Sõltub mulla liigist. o Mulla struktuur mulla koosnemine erikujulistest ja suurustest osakestest. o Mulla tihenemine poorsuse vähenemine raskete masinatega harimise, tallamise, mehaaniliste mõjutuste, monokultuuride kasvatamise tõttu. o Mulla viljakus mulla võime varustada taime vajalike toiteelementide ning vee ja hapnikuga. Taime ja mulda ühendab energiavoog ning aineringe taimest, mulda ja mullast taime.
annaabi.ee 
