Demograafia mõisted (rahvastikuteadus) Rahvastik mingil suuremal territoorimul alaliselt elavate inimeste kogum e elanikkond Iive rahvaarvu suurenemine ja vähenemine Migratsioon inimeste ränne Emigratsioon väljaränne Emigrant kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik, väljarändaja Immigrant sisserändaja, kes on asunud riiki elama alaliselt või pikemaks ajaks Remigratsioon tagasiränne Rändesaldo sisse-ja väljarändajate vahe (rändeiive) Immigratsiooni kvoot absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata Pendelränne inimeste igapäevane liikumine oma alaliselt elukohast teises ausas paiknevasse töö-või õppimiskohta ja tagasi Pagulusränne sundränne; sunnitud kodumaalt lahkuma Loomulik iive sündide ja surmade vahe mingis riigis või piirkonnas Demograaf rahvastikuteadlane
Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb. Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta. Immigratsiooni kvoot ehk sisserände piirarv- Absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata; Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse sisseändajaid teistest Euroopa Liidu riikidest (vt Euroopa neli vabadust) Immigreeruma- Sisse rändama, mingisse riiki alaliselt või pikemaks ajaks elama asuma. Immigrant- Sisserändaja, kes on asunud riiki elama alaliselt või pikemaks ajaks.
Emigratsioon e. välja ränne - kodumaalt alatiseks või pikemaks ajaks välismaale Imigratsioon e. sisse ränne - riiki elama asumine alaliselt või pikemaks ajaks Remigratsioon e.tagasi ränne oma endisesse elukohta Rändeiive e. rändesaldo - sisse-ja väljarännete vahe, rändeiive on positiivne, kui sisserändajate arv ületab väljarändajate arvu, ja negatiivne kui olukord on vastupidine Immigratsiooni kvoot e. sisserände piirarv absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kelle on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata, Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse rändajaid teistesse EL riikidesse Immigrant välismaalt teise riiki elama asunud inimene Migratsiooniamet - avalik asutus, mis otsustab, kellel on õigus jääda riiki. Migratsiooniamet uurib ja kontrollib nende inimeste avaldusi, kes soovivad resideeruda riiki, tulevad külla,
5. Suure suremuse põhjused, sündimuse langemise põhjused. Suremus: · haigused · õnnetused · ebaterve eluviis · sõda Sündimus: · linnaline eluviis · pere planeerimine · ühiskonna suhtumine · riigi toetused · madal fertiilsus 6. Migratsiooni jagunemine: põhjuste järgi (2), riigisisene ja välisranne. a) vabatahtlik b) sunniviisiline 7. Mõisted. rändesaldo - sisse- ja väljarändajate vahe migratsiooni kvoot - absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata pendelmigratsioon - inimeste igapäevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi 8. Meeste, naiste keskmine eluiga Eestis. M - 67 a N - 78 a 9. Oska iseloomustada rahvastiku püramiidi. 10. Eestlaste osakaal rahvastikus praegu, selle muutumine peale 1945 a., peale taasiseseisvumist. 11
rahvaarv kasvab. rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine rahvastikuregister- andmekogu, kus on inimese olulisemad andmed migratsioon e. rahvastiku ränne- pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri. inimarengu indeks(HDI)- suhtarv mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. 31.10.11 - nn seitsme miljardi päev. sündimus- sündide arvu suhe rahvaarvu. suremus- surmade arvu suhe rahvaarvu. loomulik iive- sündide ja surmade vahe absoluutarvuna sündimuse üldkordaja- mingi piirkonna sündide arv 1000 inimese kohta aastas loomuliku iibe üldkordaja - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta aastas() imikusuremuskordaja- kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus valglinnastumine- suurlinnade kiire planeerimata laienemine rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku prontsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi
· valgeliblede morfoloogia (äigepreparaat) · 100 rakku, loendamisalas= leukotsüütide populatsiooni protsent! · Absoluutarv (leukotsüütide konsentratsioon vereproovis) · Leukotsüütide üldarv x iga leukotsüüdi tüübi protsent. Näide. Leukotsüütide üldarv 10 000 Neutrofiile 60 % (10000x60/100=6000) absoluutarv arv 6000/L Leukotsüütide hindamine Neutrofiilid ja nende prekursorid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid, lümfotsüüdid (väljendatakse absoluutarvuna) Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid- tsütoplasmas sisalduvad graanulid · Neutrofiilid · Eosinofiilid · Basofiilid 2. Mononukleaarsed rakud- ümarad tuumad · Lümfotsüüdid · Monotsüüdid · Neutrofiilia: 1.Põletik · Bakteriaalne · Seened · viirused · Immuunvahendatud haigused · Neoplaasia (sekund. bakteriaalsed infektsioonid, kasvaja nekroos, ümbritsevate kudede kahjustus). · 2. Stressireakstioon Endo-eksogeensed steroidid · 3
poegadega emased. Karud võivad ärgata ka häirimise tagajärjel. Kui viimane juhtub talve esimesel poolel, siis läheb karu tavaliselt ettevalmistatud varupesasse edasi magama, talve teisel poolel ta enam seda teha ei pruugi. ARVUKUS 1990ndate algusest on ametlike loendusandmete kohaselt karu arvukus Eestis pidevalt langenud. Ametlike andmeid ei saa absoluutarvuna kindlasti võtta puhta tõena, kuna karude korrektset loendust on väga keeruline läbi viia (et mitte öelda võimatu), kuna meetodid pole täiuslikud. Küll aga näitab pikaajaline arvukuse aegrida usutavat populatsiooni arvukuse trendi. LIIKUMISED (ELUPAIGASUURUS JA-KASUTUS, RÄNDED) Karude kodupiirkondade suurused varieeruvad olenevalt piirkonnast (saadaval olevatest elupaikadest, karude ja inimeste asustustihedusest, toitumistingimustest jmt
Detailide täpsuse hindamisel eristatakse nimi ja piirmõõtmeid. Lahutades piirmõõtmest nimimõõte saab piirhälbe. Piirmõõtmetega piiratakse detailide tegelike mõõtmete lubatavaid suurusi. Suurimale piirmõõtmele vastab ülemine piirhälve, vähimale piirmõõtmele vastab alumine. Piirhälbed võivad olla nii positivsed kui ka negatiivsed v. Võrduda nulliga. Suurima ja vähima piirhälbe vahet absoluutarvuna nimet. Mõõtme Tolerantsiks. Mida väiksem on tolerants, seda suurem on täpsus ja töömahukam detaili töötlemine. Mõõtme täpsuse astet iseloomustatakse mõistega Tolerantsijärk. Mõõtmetele 1...500 mm on kehtestatud 18 tolerantsijärku. Detaili joonisele kantakse nimimõõt ja piirhälbed, mille kaude saab määrata tolerantsi. Lõiketöötlusel saadud töödeldud pinna kvaliteeti hinnatakse pinnakareduse karakteristikutega
x optimaalne juhtimisotsus. Otsustusmaatriks kus eij ea i S j on tulemus. Alternatiivid a i on kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid S j on otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Tulemus võib olla absoluutarvuna või pallides. +/-E=e*Pi Kasum maksimeerida, kulud minimeerida! 1.3. Tegevuste alternatiivide ja väliskeskkonna mõju analüüs Tegutsemisalternatiivide analüüs x eesmärgi ja selle saavutamise alternatiivide määratlemine; x eesmärgi kvaliteedi kriteeriumide määratlemine ja nendega vastavuse hindamine (kuidas eesmärki mõõta); x alternatiivide ,,mõistlikkuse" nõuetele vastavuse analüüs; x juhitavate tegurite selgitamine ja nende muutmise alternatiivide määratlemine;
annaabi.ee 
