tähendama peaks. 8 Joonis 6. Ekstsessi väärtus, mis iseloomustab jaotuse püstakust, on Tartu puhul 0,19 ning Tallinnal 0,28. Mida suurem see väärtus on, seda rohkem väärtusi on koondunud aritmeetilise keskmise ümber. Antud juhul ongi enamik väärtuseid mõlema linna puhul koondunud keskmise ümber, kusjuures Tallinnal natuke rohkem kui Tartul. Kuna Tartu ja Tallinna elanikkonna absoluutarvud on piisavalt erinevad, siis parema ülevaate elanikkonna jaotumisest saab suhtarvude abil, mida näeb joonisel 7. Joonis 7. 9 Eelmisel joonisel on näha, et nii Tallinna kui ka Tartu elanikkondade erinevate vanusegruppide suhteline jaotus on praktiliselt sama. Suurim erinevus puudutab inimesi, kellel on eluaastaid 55 ringis. Selliseid on selgelt Tallinnas suhteliselt rohkem kui
lähtunud nn. “uue” ülemererände eestvedajateks, tõmmates kaasa hispaanlasi ja 1 portugallasi, kes läksid enamasti oma endistesse asumaadesse Ladina- ja Lõuna- Ameerikas. Samuti liitusid selle lainega massiliselt mitmed rahvad Austria-Ungari ja Vene impeeriumist – viimaste hulgas paistsid silma eriti juudid, poolakad ja leedulased. Euroopa emigratsiooni absoluutarvud kasvasid hüppeliselt 1880.aastatel ja veelkord sajandivahetusel. Kommunikatsioonitingimuste paranemise tõttu suurenes sajandivahetusest aga ka tagasiränne, mis oli suurem just nn. “uute” emigrantide hulgas. Peale üle ookeani kulgenud rände oli Euroopas veel üks arvestatav transkontinentaalne ränne - Vene riigi sisene ittaränne, mis viis sajandi jooksul teisele poole Uraale ligi 7 miljonit Euroopa-Venemaa asukat. Kuni 1870. aastateni domineeris selles rändes
tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid. Epidemioloogid hindavad näiteks haiguste esinemise sagedust ja levikut ning riskitegureid. Nakkushaigused, väärtoitumishaigused, pahaloomulised kasvajad, vereringe elundite haigused, minevikus lühikese kuluga haigused, nüüd kroonilised haigused, kutseoht, ravimite kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja). Alguses peab haiguse esinemisnäitajaid käsitlema lahus andmetest rahvastiku suuruse kohta, ent hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvuga rahvastikus. Juhtude absoluutarvu võidakse vajada juhtimistegevuses, kuid süvaanalüüsil peab arvesse võtma rahvastiku suuruse, mis suuresti määrab haigusjuhtude arvu.
analüüstabelid(eesmärk on mingi keerdküsimuse lahendamist võimaldavate arvude kürvutamine) 3) Sisu järgi: teatmetabelid, informatsioonitabelid(andmed teatud protsesside kulgemise kohta) 4) Staadiumi järgi : abitabelid(esmaste vaatlusandmete õlesmärkimiseks) ja tulemustabelid. 7. Absoluutsed suurused ja nende mõõtühikud Absoluutsuurused on otseselt loendatavad ja mõõdetatavad. Absoluutarvud on need arvud, mis on saadud loenduse, mõõtmise või kaalumise teel. Arvu numbrilisest kujust ei selgu, kas ta on absol. Või suhtarv. See selgub sellest kuidas ta on saadud. Kui loenduse, mõõtmise või kaalumise teel, siis ta on absol arv, kui jagatisena, siis on suhtarv. 8. Suhtelised suurused ja nende liigid Suhtelised suurused on absoluutsuuruste kombinatsioon, neid saab ainult absoluutsuuruste kaudu defineerida ja mõõta. Suhtarvud on arvud, mis on saadud jagatise teel
· Materjali kogumisel 4 erineva tähelepanuga tekstiesitamise viisi: Word list WL, reading passage RP , interview style IS (vaba vestlus, juhib intervjueerija), casual style CS (vaba jutt) Keeleliste variantide identifitseerimine: litereerimine ja transkribeerimine (kindel formaat puudub). Kvantitatiivne tehnika: uurimine on kvantitatiivne, sest inimesed kasutavad väga harva ainult ühte või teist varianti. Tehnika: · esmalt redutseeritakse kõik absoluutarvud protsentideks · seejärel tehakse kindlaks, millised erinevused on statistiliselt olulised. · Liiga väikesed erinevused on seletatavad kui juhuslikud kalded. Järelduste tegemine: · alguses kirjeldatakse erinevusi. Seejärel püütakse seletada, miks on keelekasutus erinev · Seletamiseks kasutatakse sotsiaalseid ja keelelisi faktoreid, mida nimetatakse piirajad (constraints).
alleelidega. Seepärast A tüübi sagedus t=0 põlvkonnas on: fA=NA/(NA+Na). Kõik isendid saavad poolduda, kuid nende pooldumise võime ja ellujäämine on osaliselt sõltuv A/a genotüübist. Ajahetkel t=1 on wA*NA A-tüüpi indiviidi ja wa*Na a-tüüpi indiviidi. Alleelisagedused muutuvad võrreldes eelmise plv-ga: fA(0)=NA/(NA+Na) fA(1)=wANA/ wANA+waNa Selleks, et saada alleelisagedus, siis pole olulised mõlema tüübi absoluutarvud. Selleks jagame lugejat ja nimetajat (NA + Na)-ga ja saame: • fA(1) = wAfA(0)/(wAfA(0)+wafa(0)) Nii, et uut alleelisagedust ei määra mife absoluutne paljunemiskiirus (w), vaid suhteline paljunemiskiirus. Ehk A alleeli sagedus oleneb suhtelisest paljunemiskiirusest. Nii on vaid suhtelised paljunemiskiirused olulised ja jagades valemi nimetaja ja lugeja WA-ga näeme, et : fA(t+1) = fA(0)/(fA(0) +(wa/wA)fa(0))
määrata genotüübisageduse. Olgu populatsioonis N looma, kellel on vaatluse all üks lookus kahe alleeliga B ja b. Kui see populatsioon on panmiktiline, siis selles peavad esinema kõik 3 võimalikku genotüüpi: BB, Bb ja bb. Genotüübiga BB loomade arvu tähistame D-ga, Bb tähega H ja bb tähega R. Et kõigi genotüüpide absoluuthulkade summa populatsioonis võrdub selle populatsiooni suurusega (loomade üldarvuga), siis: N = D + H + R. Rohkem kui genotüüpide absoluutarvud huvitavad meid aga nende sagedused - suhted loomade üldarvu. Olgu genotüübisagedused vastavalt d, h ja r. Need leitakse järgmiselt: D H R d= ; h= ; r= . N N N Need genotüübisagedused väljendavad vastavate genotüüpide esinemise tõenäosusi juhuslikes valimites populatsioonist. Genotüübisageduste summa võrdub alati ühega:
0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050 46. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Absoluutarvud (miljonites) )luutarvude 1800 1850 1900 1950 2000 2050 Maailm 978 1262 1650 2521 5978 8909 Aafrika 107 111 133 221 767 1766 Aasia 635 809 947 1402 3634 5268 Euroopa 203 276 408 547 729 628
on need andmed korrastada nii, et teie ise ning ka teised inimesed saaksid kogutud vaatlustulemustest selge ülevaate. Võtame jällegi ühe lihtsa näite: kõrgkool viis läbi uurimuse, kus viiekümne tudengi käest küsiti muuhulgas ka seda, millist transpordi liiki ta kooli jõudmiseks kasutab. Kõige klassikalisem viis selliste andmete korrastamiseks on koostada SAGEDUSTABEL: Kuid tavaliselt huvitavad meid valimi puhul mitte niivõrd ühe või teise kategooria sageduse absoluutarvud vaid proportsioonid. Seetõttu on mõistlik sagedustabel järjestada kategooriate suuruse järgi ning välja arvutada ka protsendid: Kooli jõudmiseks kasutatavad transpordivahendid Tänapäeval, kus andmete käsitlemisel kasutatakse üha laiemalt arvuteid, hakkavad eelpool mainitud tabelid aga tasapisi kasutusest kõrvale jääma, sest arvuti võimaldab ühe sammuga lisaks proportsioonide väljaarvutamisele koostada ka diagrammi, mis neid proportsioone illustreerib.
Mootorratas 2 on koostada sagedustabel, kust nähtub iga vastusevariandi KOKKU 50 kohta, mitmel korral nii vastati. Kuid tavaliselt huvitavad meid valimi puhul mitte niivõrd ühe või teise kategooria sageduse absoluutarvud vaid proportsioonid. Seetõttu on mõistlik sagedustabel järjestada sageduse järgi ning välja arvutada ka iga grupi osakaal tervikus. Niisugust suurust nimetatakse suhteliseks sageduseks, mida võib väljendada kas protsentides või protsendimäärana ning leitakse seosega =
Samuti suurendas prokuratuuri rolli lihtmenetlus. 2001 muudegi prokuröri kohtust osavõtt kohustuslikuks. Meie õigussüsteem aga unustab kontrollida, kas karistus on oma eesmärgi täitnud, st kas inimene on pärast karistust ka otsustanud edasisi kuritegusid toime mitte panna. 3.2. Karistuspraktika Reaalse vangistuse tase on vähenenud (30% 25%). Sagedamini kasutatakse aresti (juba 5%). Reaalse vabadusekaotuse kohaldamise absoluutarvud on kasvanud 3 korda, võttes aga arvesse aresti järjest sagedasema kasutamise, on vabadusekaotuslike karistuste määramise arv kasvanud enam kui kolm korda. Kahtlemata näitab vabadusest ilma jäetud isikute arvude pidev suurenemine seda, et väiteid karistuspraktika leebemaks muutumisest ei saa võtta vaieldamatu tõsiasjana. Rahatrahvi ja tingimuslike karistuste ja paranduslike tööde arv on viimasel ajal stabiilne.
Kontentanalüüs: Mõttelised e. kvalitatiivsed ühikud mõisted, nimed, teemad N: võtame ette ajalehe ja hakkame uurima ja otsima infot töötute kohta. Arvestus e. kvantitatiivsed ühikud loeme kokku kui palju saime me kokku, ridade arv, veergude arv, salvestuse ajaline kestus min ja tundides. Kui on kokku loetud, siis saame teha kokkuvõtte, nagu küsitluste puhul, kus saame tuua välja protsendid ja absoluutarvud ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA SEMINARIDE KÜSIMUSED Avatud Ülikool, 2009/2010 õa (sügis) I SEMINAR 1. Õiguse mõiste. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks.
annaabi.ee 
