Absolutistlik Prantsusmaa Absolutism- riigi valitsemisviis 17-18 saj: kuninga piiramatu võim * võim on jagamatu * pürgimine ühtsuse poole *alalise sõjaväe loomine *ametnike vajadus Prantsusmaa, Venemaa, Rootsi. Kuidas toetas absolutismi: *sõjavägi- tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht ametnikkondi, keeruline haldus- ja maksusüsteem, võim bürokraatiseerus *majandus merkantilismi näol- oma kaupa võimalikult palju müüa, kaupade väljaveo soodustamine ja sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, kulla- ja hõbeda varumine *rahvuskirik- rangelt kontrolliv Kuningas Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Kelle käes oli 1610-1643 1643-1715 1715-1774 1774-1792 võim? Ümber- *hugenottide *piirati hugenottide *kaotati *majandusreform korraldused piiramine usuvabadust koloniaalvaldus *vil...
Valgustatud absolutismi ajastul oli kindlasti üheks tähtsaimaks majanduse elus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre sai võimalikuks tänu põllumajanduspöördele. Tööstusliku pöörde käigus muutus majanduselu tugevalt. Tekkisid tehased manufaktuuride asemele ja algas urbaniseerumine. Riik küll siiski kontrollis majanduspoliitikat aga töölistel olid tohutult suuremad võimalused arvestades varemat aega. Absolutistlik õukonnaelu oli üsna erinev valgustatud absolutistliku omast. Kuningate lossid olid küll suured ning mahutasid ära mitmeid õukondlasi kuid siiski elu nendes lossides ei olnud mõlemal ajastul sarnane. Absolutistliku õukondlaste elu lossis oli väga kitsas ja halva õhuga, mis tähendas seda, et kogu kõrgseltskond pesi end harva pidades vett talupoglikkuks. Selles ei nähtud midagi häbiväärset. Kuid mis kõige rohem Versailles' õhku rikkus oli käimla, mida oli terve lossi ja nende kahe tuhande inimese peale ainult üks
9.Absolutism-monarhist sai riigivõimu ainuteostaja, Louis XIV Merkantilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võim suurtest hõbe ja kullavarudest. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines sellel süsteemil. Sissevedu takistasid tollid. Oluline oli eksport. Inglismaal rakendas seda Elizabeth I. 10
Euroopas on läbi ajaloo olnud palju erinevaid vaimseid liikumisi, suur tähtsus on just absolutismil ja valgustusajastul. Just need liikumised on kujundanud euroopat, kus me elame. Olulisemaks liikumiseks peetaks valgustust, kus juhtmõtteks oli usk mõistusesse. Inimeste elu muutus paremaks kui saabus valgustus. Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroopas 17. sajandil Prantsusmaa kus kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning
Liberalism areng peab toimuma üsna kiiresti, pooldab valimisõiguse laienemist, usuline vabadus sõnavabaduse tagamine Sotsialism inimesed peavad olema võrdsed sotsiaalne ühiskond peab olema hea paremad töötingimused Konservatism Kõik hea peab jääma Valimisõigus ei peaks laienema Muutused peavad toimuma väga aeglaselt Vanad kombed peavad jääma Marksism. Loosungi sisuks on , et kõik palgatöölised ühineksid ja võitleks oma õiguste eest. Ei poolda üldist valimisõigust K Tööliste paremate tingimuste nõudmine S Vabadus ühineda ühingusse L Ühiskonna aren peab toimuma evoltsiooniliselt , mitte revolutsiooniliselt Sotsiaalne kindlus kõigile S Suunatud absolutistliku monarhia ja feodaaligandite vastu
ESIMENE SLIDE 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Kokku oli 8 sõda, mis peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest hugenottide ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning
Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee · See sõjavägi purustas aastal 1675 Fehrbellini lahingus rootslasi Preisi kuningriik · Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks · 1700. aastal asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Absolutistliku kuningavõimu loojaks oli kuningas Friedrich Wilhelm I, läks ajalukku kui Sõdurkunings · Sai hüüdnime tänu tohutu sõjaväe loomisele ja sellele, et kuningas kandis terve elu mundrit · Väeosad jagati üle maa paiknevateks garnisonideks · 1717. aastal kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus Valgustatud absolutism · Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II(1713-1740), tuntud kui Vana Fritz · Suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse
17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Kuninga sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Absolutistlik riigikord ei tähendanud iseenesest veel piiramatut omavoli ega õigusetust. Arusaam, et kuningad on vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu oma alamate üle, kuid kuningas pidi järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutisiajastu ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas teenistusse võtta pigem madalama päritoluga inimesi, kelle truuduses võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi.
Riik ja ühiskond prantsusmaal suure revolutsiooni ajal Siim Hirse Reformikatsed absolutistliku monarhia raames · Jacques Turgot määrati rahanduse peakontrolöriks 1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17
Bastille kindlus Pariisis. august 1792- Pariisis puhkes väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. 22 september 1792- Kokkutulnud rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21 jaanuar 1793- Hukati kuningas Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga. 9 november 1799- Hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. 1793-1794- Algas Prantsusmaa armee vastupealetung, mis kestis kokku 17 kuud. Isikud Louise XVI-Absolutistliku monarhia ajal Prantsusmaa valitseja. Valitses stiilis ,,Pärast meid tulgu või veeuputus''. Marie Antoinette- Prantsusmaa kuninganna, hukati 1793. Austrias sündinud. Ei teadnud midagi poliitikast ega valitsemisest. Teda ei huvitanud rahva heaolu. Danton- Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Prantsuse advokaat ja poliitik. Marat-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele.
VALGUSTUS SAKSAMAAL Saksa valgustuse sisu Võrreldes prantslastega ei oldud kiriku suhtes vaenulik ega eitatud usku. Saksa valgustusideoloogia lähtus suurel määral pietsismist, mille looja oli Philipp Jakob Spenser, liider August Hermann Francke Pooldati absolutistliku võimuga valgustatud valitsejat, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Gottfried Wilhelm Leibniz 16461617 Saksa filosoof, matemaatik Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas Leibniz riigivõimu. Pööras suurt tähelepanu teadusele, oli Preisi Teaduste Akadeemia üks asutajaid. Andis suure panuse füüsikasse ja tehnikasse. võttis kasutusele matemaatilised sümbolid nagu korrutamis ja jagamispunktid.
NELSON mere admiral, kelle juhtimisel võideti Trafalgari merelahing. ALEKSANDER I Venemaa tsaar, kes sai kaotuse osaliseks 1805. aasta Austerlitzi lahingus. KUTZOV Borodino lahingus vene väejuht, kaotus Moskva eel. DE TOLLEY eesti balti sakslane vene väejuht. WELLINGTON inglaste väejuht, kes juhtis sõjaväge prantslastevastu FICHTE Astus välja avalikult Saksamaa uuenemise eest, filosoof. Ta rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust, mõistis hukka absolutistliku monarhia ja vägivalla. KOTZEBUE eesti balti sakslane, kes tapeti sidemete tõttu vene tsaariga, mis sai ka ajendiks sakslaste üliõpilaste ( Saksamaal) repressioonideks. BISMARC Preisi valitsuse juht, koos kuningaga viis läbi sõjaväereformi ja juhtis riigi eelarvet. Tema siht muuta riik suureks ja võimsaks sõjalise jõuga. FRIDERICH WILHELM I Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, sõdurkuningas, suure
Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle 4. Kutsus riiki 20 000 prantsuse hugentooti 5. Rajas suure ja hea väljaõppega armee 6. purustas Fehrbellini lahingus rootslased · 1701 krooniti Preisi kuningas Friedrich I, ta lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. · 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I 1. Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust 2. Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks 3. Import kangad keelustati 4. 1717 kehtestati üldine koolikorraldus Valgustatud absolutism · Preisi valgustatud valitsejaks oli kuningas Friedrich II; Vana Fritz (1740-1786) 1
ja talupoegadele, kes kaotas) Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi palju tulu, et katta nende kaitsmiseks tehtud kulutusi. Kuningavõimu katsetele osa maid kroonile tagasi võtta (ehk redutseerida) seisid vastu nii provintside aadlikud kui ka mõjukad Rootsi aristokraadid, kellel oli siin valdusi. Otsustavamalt hakkas tegutsema Karl XI (1660-1697), kes kehtestas 1680. aastal Rootsis absolutistliku kuningavõimu. Samal aastal otsustati, et nii Rootsi emamaal kui ka Balti provintside tuleb läbi viia suur reduktsioon. Eesti- ja Liivimaal tähendas see seda, et riigile võeti tagasi Rootsi võimu ajal läänistatud mõisad, mis olid olnud juba orduajal ning Poola ja Taani võimu ajal erivalduses. Reduktsiooni tulemusel kasvas riigi maaomand Eestimaal 54 protsendini, Saaremaal 75 protsendini ning Liivimaal koguni 83 protsendini. Redutseeritud mõisad anti senistele omanikele rendile
konsulist: riigikord oli vabariik, seadusandlik võim kuulus I konsulile, ja täidesaatev võim kolmele konsulile. I konsuliks sai Napoleon 1802 – kuulutas ennast eluaegseks konsuliks Keiser Napoleon 1804 – peale rojalistide vandenõu avastamist kuulutas Senat Napoleoni eluaegseks päriliku võimuga keisriks ning sellega sai läbi Prantsusmaa I vabariigi aeg ja algab I keisririigi ajajärk Valitses riiki absolutistliku monarhiana. Abiellus Austria keisri tütre Marie-Louise’ga ning lõi uue keisririigi aegse aadli. Kõik inimesed said võrdseteks seaduste ees Rajati Prantsuse pank, mille rahaühikuks sai frank ja mis kestis Sõjad ja välispoliitika Euroopa monarhidele oli Napoleon ohtlik, sest nende silmis jätkas ta revolutsiooni. Napoleon sõdis II-V koalitsiooniga ja oli võidukas.Väejuhina oli ta oma ajastu parim. Napoleoni vallutatud Euroopa
põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Liberalism Liberalismi pooldajad esitasid nii poliitilisi kui ka majanduslikke nõudmisi. Majanduslik liberalism sündis mõnevõrra varem, juba 18. sajandi teisel poolel, ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. sajandi teisel kümnendil vastukaaluks Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. Liberaalse maailmavaate toetajaid oli kõige enam üha mõjukamaks muutuva kodanluse hulgas. Seda jagasid ettevõtjad, haritlased, juristid, kooliõpetajad, ajakirjanikud ja osa riigiametnikkegi. Kõige teravamalt protestisid liberaalid kaasasündinud eesõiguste ja alusetult jagatud privileegide vastu. Nad nõudsid, et riigi seadused kehtiksid võrdselt kõigile.
eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabadust. Ühiskonna arenguks oli tal geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. · Rousseau rahva suveräniteet, mis tähendas, et võim lähtub rahvast. Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit. · Denis Diderot hakkas välja andma entsüklopeediat, mis käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme andes hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra vastu. See koondas erinevaid inimesi, kes muidu poleks kokku saanud · Thomas Hobbes absolutismi pooldaja · Cant iseseisev mõtlemine, ,,alaealise elu on mugav, kuna ta ei vastuta" · John Locke ühiskondliku lepingi teooria, võimude lahususe printsiip, puhas leht. Kuidas aitas loodusteaduste ja filosoofia areng kaasa valgustusideede kujunemisele? Need mõlemad panid inimese mõtlema teist moodi. Lahtuti pigem sellest, mis oli olemas, mitte ei loodud
Wilhelm (16401688) Arendas põllumajandust Pani rõhku kanalite ehitamisele Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle Kutsus riiki 20 000 prantsuse hugentooti Rajas suure ja hea väljaõppega armee Purustas Fehrbellini lahingus rootslased FRIEDRICH I 1701 krooniti Preisi kuningas Friedrich I, ta lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia ABSOLUTISM Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks Import kangad keelustati 1717 kehtestati üldine koolikorraldus VALGUSTATUD ABSOLUTISM Preisi valgustatud valitsejaks oli kuningas Friedrich II; Vana Fritz (17401786) Tahtis vähendada talurahva teotöö päevi 56 lt kolmeni, kuid aadlid olid selle vastu ja
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon leidis aset aastatel 1789.-1815. Selle põhieesmärgiks oli eelkõige absolutistliku monarhia kukutamine. Revolutsioon oli pöördepunktiks kogu maailmale, sellele järgnes hulgaliselt muudatusi ja uuendusi. Revolutsiooni käigus töötati välja ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Seitsmekümnest punktist koosnev deklaratsioon algas sõnadega: ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks". See dokument oli aluseks seisuste kaotamise algusele. Aadliseisus kaotati Prantsusmaal 1790.aastal. Järgnes palju vastakaid arvamusi
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, ...
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Õ. §10-11 lk. 70.-83. Revolutsiooni põhjused • Riigivõla kasv, riik pankroti äärel • Suured kulutused õukonnale said avalikuks • Ikaldusaastad, toiduainete kallinemine. • Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid • Kolmas seisus- rahulolematu: maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad. • Lakkamatu maksutõus. • Rahulolematus absolutistliku valitsemisviisiga, feodaalsed igandid. • Valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Revolutsiooni algus 1789 • 5.mail 1789 kutsutakse kokku Generaalstaadid 300+300+600 • Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada.
1. Absolutismiajastu euroopas Absolutism- riigivorm , kus võim kuulub ühele isikule kuningas teostab kogu võimu, kehtestab seadusi, viib seadusi täide ja mõistab kohut iseenda nimel. Senini olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu takistasid kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sissevedavate kaupade hinna väga kõrgeks
...............................................................7 · Kokkuvõte................................................................................7 · Lisa .......................................................................................8 · Kasutatud kirjandus.....................................................................9 1 SISSEJUHATUS Charles I oli Inglismaa kuningas. Ta oli tuntud kui absolutistliku monarhia pooldaja. Ka tema isa, James I, oli Inglismaa kuningas. Charlesil olid ka omad puudused, kuid ta oli neist üle. Talle heidetakse ette tema mõningast otsustusvõimetust. Ta kiusas taga puritaane. Tema valitsus ajal oli üks tähtsamaid teemasid riigisiseselt usuküsimused. NOORUS Charles I sündis Sotimaal 19. novembril 1600 aastal. Ta isa oli James I, kes oli Inglismaa, Iirimaa ja Sotimaa kuningas. Ta ema oli Taani Anna, kes oli Taani ja Norra kuninga Fredericki teine tütar
· Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART: · Arhitekt · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi hakati nimetama mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad: · Võimule Louis XIV · Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise, jäädvustamise vahendiks · Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt Bernini, kuid tema fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati teistele prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli CLAUDE PERRAULT. · Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele korrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu
kulus väga palju aega ja sündmusi, mis muutsid maailma, näiteks Konstatinoopoli vallutamine 1453. aastal türklaste poolt. Uusaega võib nimetadagi muutuste ja avastuste ajastuks, kuna siis said alguse väga suured avastused ja muutused, mis muutsid senist keskaegset maailmakorraldust sootuks. Maailmas hakkas levima uus valitsemis- ja linnakultuur, tekkis ka uus perekonnamudel. Ka maalikunstis ja teaduses toimusid suured muudatused. Tänu Ameerika Ühendriikide iseseisvumisele hakkasid absolutistliku monarhhia kõrval maailmas levima ka teised valitsemisvormid, näiteks vabariik. Just nimelt valitsemiskultuuri muutmiseks alustasidki prantsalastest lihtinimesed mässu kuningavõimu vastu, mis tõi kaasa Suure Prantsuse Revolutsiooni. Tänu sellele suurele mässule toimus hiljem pea kogu Euroopas valitsemiskultuuri muutus. Rahvas nägi, milline võim neil tegelikult võiks olla kui nad seda vaid tahaksid. Absolutistlikust monarhhiast vabariiklikule valitsemiskorrale oli
Pilt kopeeritud aadressilt: http://de.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Wilhelm_(Brandenbur g) Kuningas Friedrich III Krooniti 1701. aastal Königsbergis ning temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Ta armastas luksust ning toredust ja seepärast lõi prantsuse eeskujusid järgides õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 1700. aastal asutati filosoof Gottfried Wilhelm Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Absolutism Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sai kuningas Friedrich Wilhelm I. Juurutas marsisammu, mis jättis sügava mulje elanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele. Pärast tema surma oli Preisi armee suuruse poolest 4.ndal kohal Euroopas. Ohvitseri saamiseks oli vaja sõjaväelist haridust. Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad garnisonideks. 1717. aastal kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Kuningas Friedrich Wilhelm I
Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur (asendas kuberneri tema äraolekul). Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke (, kes asusid üksikutes lossiläänides). Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsi pealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Tal oli abiks terve rida ametnikke ja riigimõisate valitsejaid. Keskvõimu suhtumine Aadelkond polnud rahul kuningas Karl XI absolutistliku valitsusreformiga. Aadli opositsioon (majanduslikud huvide kahjustamine, kehtivate õiguste rikkumine). Keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle. Taheti luua vabatalupoegade kiht, millest kujunenuks keskvõimu tugi vastukaaluks väheusaldusväärsele aadlile. Kuid katsed talurahva seisundit muuta põrkusid kohaliku aadli vastuseisule. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate
Rõhutas isikuvabadust.Jumalat pooldas, aga kirkuid ei sallind vist Charles Montesquieu(1689-1755)-Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu teda peetakse liberatismi üheks isaks. Jean-Jacques Rosseau(1712-1778)-Võim lähtub rahvast. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Denis Diderot(1713-1784)-Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandija. See käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt, andes hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra ideedele. Levellerid-vasakpoolne liikumine, kelle põhiseisukohaks oli, et kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõigil on õigus maale,sest see on üldine vara Diegrid-Juhiks oli Gerrard Winstaney. Asus kaaskondlastega ülesse harima jääkmaad luues kehvikute koloonia. Olid rahulikud ja täitsid seadusi. Independid-põhilised toetajad olid ohvitserid SAKSAMAA Gottfried Wilhelm Leibniz(1646-1716)- uus filosoofia
Enne Suure Prantsuse revolutsiooni algust oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis, riiki valitses kuningas, kes juhtis konstitutsioonist ja parlamendist sõltumata.1791. aastal võtab Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni, millega seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest lahus. Pärast kuninga kukutamist kuulutatakse välja vabariik. Hiljem võetakse vastu veel mitu uut konstitutsiooni, millega seadusandliku ja täidesaatva võimu organid vahetuvad. Sellega oli absolutistliku monarhia aeg lõppenud. 1790ndate aastate alguses viidi läbi administratiivreform, mille alusel kaotati palju senised ametikohad ning maa jagati 83 departemanguks. Hiljem kaotati ka aadliseisus ning likvideeriti tsunftid, mis pani käsitöönduses aluse turumajanduse tekkele. Streigivõitlustele piiri panemiseks võttis Asutav Kogu 1791. Vastu La Chapelier' seaduse, millega keelati streigid ja töölisühigud.
Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis. Rahulolematus aga kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle...
• TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes. • 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks. • 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i
kunstidest“. Tema peateos on „Ühiskondlik leping“, milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ta nägi väljapääsu rahva suveräniteedis, mille põhimõtetele vastas kõige paremini vabariik, kuigi ta kahtles ka selles. Valgustusideede levitamisel oli tähtsal kohal „Entsüklopeedia“, mille alusepanija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot, kelle toimetamisel ilmuski 1751. aastal esimene köide, mis mõistis hukka feodaal-absolutistliku korra institutsioonid ning ideed, kuid see koondas oma aja eesrindlikke, aga ikkagi erinevaid inimesi. Dideroti kahele esimesele köitele astusid vastu katoliku kirik ja ametivõimud. „Entsüklopeedia“ keelati ning selle trükkimine ja müümine olid karistatavad vanglakaristusega, kuid Diderot jätkas illegaalselt tootmist. Valgustusajastu ideede tulemuseks oli Ameerika iseseisvussõda, valgustatud absolutism ja Prantsuse revolutsioon
Absolutism ja valgustatud absolutism- sarnasused ja erinevused Selle arutlusega püüan ma välja selgitada kahe valitsemisvormi- absolutismi ja valgustatud absolutismi sarnasusi ja erinevusi. Absolutistlik valitsemisviis tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina. Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroopas 17. sajandil Prantsusmaa kuninga Louis XIII valitsemisajal. Kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi,
3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused : · Kristlus lõhenes protestantism alustas lõhenemist · Kristlust hakkas asendama rahvusriigi idee · Sõdade käigus olid riikide vahel kujunenud selged piirid · Rahvusliku eripära teadvustamine< Tunnused : · Absolutistliku valitsemiskorra põhimõte: riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja võimu andja on Jumal, seega tema asemikuna ei pea valitseja aru andma ei kiriku ega rahva ees · Kogu võim koondus ühe isiku kätte; ühtne riigikirik, ühest keskusest juhitud valitsus, armee, majandus · Majanduselu võeti riigi hoole alla merkantilism riik saab rikkaks, kui võimalikult vähe importida ja palju eksportida
,,Entsüklopeedia", mille alusepanijaks oli filosoof DIDEROT. Selle väljaande vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud. See keelati ning selle trükkimise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Diderot jätkas tööd illegaalselt ja viis selle 1772a lõpuni. ,,Entsüklopeedia" uudsus seinses eelkõige selles, et see käsitlses teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, andes samas hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikel institutsioonidele ning ideedele. Saksa valgustus: Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantstlastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luteriku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena
Teaduse arenguga olid tihedamalt seotud edusammud koolihariduses. Just uusajal võitis arusaam, et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitud ringile, vaid kõigile inimestele. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja alguse absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kuigi too võis oma otsustes võtta kuulda soosikute nõu. Absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim, ta võis igaühte kohtuta karistada, tapalavale või vangi saata. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas aga aegamisi esile nihkuma parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega. Parlamentarismi teerajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal, kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel minu sajandit. Mõneti paralleelselt heitlusega
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika.
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat
Pilt kopeeritud aadressilt: http://no.wikipedia.org/wiki/Fil:Kurf %C3%BCrst_Friedrich_Wilhelm_von_Brandenburg_2.gif Friedrich III ehk kuningas Friedrich 1 Suutis läbi suruda enda kroonimise kuningaks. Aastal1701 krooniti ta Königsbergis kuningas Friedrich I-ks. Armastades luksust ja toredust lõi ta õukonna, kus töötasid teadlased ja kunstnikud. Aastal 1700 asutati filosoof Gottfried Wilhelm Leipzigi ettevõtmisel Preisi Teaduste Akadeemia. Absolutism Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sai kuningas Friedrich Wilhelm I. Tema hüüdnimi oli Sõdurikuningas, mis viitab tema jõupingutusele tohutu sõjaväe loomisel. Kui Friedrich Wilhelm I suri, oli tema armee Euroopas suuruselt neljas armee. Uus seadus ei lubanud enam saada ohvitseriks vaid aadelliku päritolu tõttu, vaid pidi omama ka sõjavälist haridust. Et armeesi paremini majutada ja toitlustada, jagati armeed üle maa garnisonideks. Aastal 1717 kehtestati Preisi kuningriigis üldine koolikohustus.
pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. Kõige esimesena sündis majanduslik liberalism, mis sündis juba 18. sajandi teisel poolel, ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. sajandi teisel kümnendil vastukaaluks Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. Liberalistliku maailmavaadet toetasid ettevõtjad, haritlased, juristid, kooliõpetajad, ajakirjanikud ja osa riigiametnikkegi. Eestis leidus ka mõisnike seas liberaalsete reformide toetajaid Majanduslik liberalism Majanduslik liberalism on klassikalise liberalismi majanduslik pool. Majanduslik liberalism sündis 18. sajandi teisel poolel, ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust
Hollandis valitses reformatsiooni järel protestantism, täpsemalt selle haru kalvinism, mis eelistas lihtsa kujundusega kirikuid ega armastanud pühapilte. Selle aja kuulsaim hollandi kunstnik ja kunstiajaloo suuremaid nimesid läbi aegade on Rembrandt (1606- 1669). Tema soojades kuldpruunides toonides, peente värvivarjunditega maalid võluvad suure sisemise sügavuse ja hingestatusega. Prantsusmaa barokkarhitektuuri tuntud näiteks on Pariisi lähedal asuv Versaililes' loss, millest sai absolutistliku kuningavõimu hiilguse ilmekas kehastus. ,,Päikese kuningas" Louis XIV käsul rajatud suurejooneline lossi- ja pargikompleks on olnud eeskujuks paljudele valitsejatele kogu Euroopas. Lossi suhteliselt vaoshoitud välisilmele vastandusid luksuslikud, toretsevad siseruumid. Kujunditeks pügatud puude- põõsastega ja mustritena mõjuvate lillepeenardega park tähistas prantsuse stiilis pargikujunduse sündi. Saksamaa ja Austria. Saksamaa oli üle elanud 30-aastase sõja
Absolutistlikku valitsemisviisi polnud Euroopa vabariikliku korraga riikides Hollandis ja Sveitsis ning ka Poolas. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV-le omistatav lause "Riik see olen mina!". Monarh oli riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik. Koos võimuga suurenes ka töökoormus: Louis XIV veetis päevas kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra tähtsaks toeks sai alaline sõjavägi. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi, mistõttu võim bürokratiseerus ning tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil, mis oli õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamiseks kõrgete kaitsetollide abil.
kõigi inimeste põhiõigused. Ajaloos enim mainitud juhtkujud on olnud Louis XVI, Jean-Paul Marat, George Jacques Danton ja Maximilien Robespierre. Louis XVI Louis XVI oli revolutsiooni puhkemise ajal Prantsusmaa kuningas. Louis XVI abiellus 1770.aastal austrialasest hertsoginna Marie-Antoniette’iga. Louis XVI oli ükskõikne ja otsustusvõimetu riigivalitsemise suhtes ega suutnud sellega toime tulla. Feodaal-absolutistliku Prantsusmaa valitsemiskorra kriis jõudis tema ajal haripunkti ning viis Suure Prantsuse revolutsioonini. Revolutsiooni sündmustele osutas ta ebakindlat vastupanu. Ta eiras nõuandjatelt saadud soovitusi ja keeldus täitmast trooni kohustusi. Esmalt tundus, et ta toetab revolutsioonilisi ettepanekuid, kuid olukorra halvenedes üritas kuninglik perekond riigist põgeneda. Nad võeti kinni, viidi Pariisi tagasi ja hoiti valve all. Kuni 14.septembrini eemaldati kuningas riigi asjadest
lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi absolutistlik monarhia, monarhia, vabariik. Ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset- teda peetakse liberalismi üheks isaks. Friedrich Wilhelm I: Ta oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Armastas luksust ja toredust ning lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. Asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Sõdurkuningas. Uuendusena hakati kasutama marsisammu. Ohvitserid hakkasid saama sõjaväelist haridust. Armee jagati väeosadena garnisonideks. Valitsusajal kehtestati üldine koolikohustus. Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid
samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Itaallased soovisid vabaneda Austria ikkest, tsehhid, slovakid, ungarlased, horvaadid nõudsid rahvuslikku omavalitsust. Austria Habsburgide impeeriumis, sakslased olid hakanud unistama ühtsest Saksa rahvusriigist. 10) Mida tähendab väjend ,,rahvaste kevad"? Revolutsioonilised sündmused said alguse 1848. aasta jaanuaris Sitsiilias, kus astuti välja absolutistliku Bourbonide valitsuse vastu. Sitsiilias levis revolutsioon üle Itaalia ning ülestõusnuid saatiski esialgne edu. Paljudes riikides kuulutati välja konstitutsioon või lausa vabariik. Prantsusmaal sunniti veebruaris alanud revolutsiooniga kuningas troonist loobuma ning kuulutati välja Teine vabariik. Märtsis toimusid rahval kokkupõrked armeega paljudes Saksa riigikestes. Viinis puhkenud ülestõus sundis riigikantsler Metternichi tagasi astuma ja Inglismaale pagema. Saksa
Rahva hulgas ei olnud Cromwellil toetust, teda kardeti. Kui ta suri siis rahvas juubeldas tänavatel. Uueks lordprotektoriks sai isa tahtel Cromwelli poeg Richard, kuid ta ei leidnud toetust sõjaväes ning taas kutsuti kokku parlament, kes otsustas taastada kuningriigi. 1660 krooniti kuningaks Charles I poeg Charles II. Sellist olukorda kutsutakse restauratsiooniks ( endise poliitilise korra taastamine ). Nii Charles II kui ka tema järglane James II püüdsid taastada absolutistliku korda. James II soov anda usuvabadus nii puritaanidele kui ka katoliiklastele ei meeldinud rahvale ning parlamendi ja kuninga vahel tekkis jälle tüli. Tunnetanud rahva toetust, sõlmis kõrgaadel kuninga vastu vandenõu, pakkudes trooni kuninga väimehele, Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile. 1688 a. novembris põgenes James II Prantsusmaale ning järgmise aasta algul kirjutas Willem alla " Õiguste
Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Mehed ei olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud. Maalikunst. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika.
palju uusi koolimaju. Reformid ei läinud läbi, sest need ei olnud kooskõlas riigi poliitikaga ja Friedrich II veetis suur hulk aastaid sõdades, kaotades suure osa oma noorusaja valgustuslikest ideaalidest. Valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia. Austrias viisid valgustatud absolutismi läbi keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II samuti 18.saj. M.T. oli ise valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontingendi nekruteid. Sõjaväekohustusest olid vabastatud aadlikud, ametnikud, vaimulikud, arstid, hiljem ka kaupmehed, vabrikandid ja manufaktuuritöölised. Loodi sõjaväeakadeemia Therezianum ja ohvitseriks saamiseks ei piisanud enam aadellikust päritolust. Finantsreform kaotas üldise tulumaksu. 1775
merkantilism - 15. sajandil Euroopas tekkinud majandusteaduse suund. uninon jack - suurbritannia lipp. 2) absolutismi ja parlamentarismi sarnasused ja erinevused. sarnasused erinevused mõlemal puhul oli kõrgeim võim parlamentarismi puhul on õigus kuningavõim. otsustada parlamendil. absolutismi puhul on õigus kuningal üksi otsustada. 3) absolutistliku riigivõimu põhitõed: ● kristlik põhitõde - kuningas on saanud oma võimu otse Jumalalt, mistõttu ta ei ole kohustatud aru andma oma alamatele, vaid üksnes jumalale. 4) selgita absolutismi mõistet skeemi põhjal (õpik lk. 51) ● Jumal on andnud kuningale võimu kehtestada seadusi; viia seadusi täide ning mõista kohut iseenda nimel. Alamad on aga kohustatud kuuletuma. 5) VAIMULIKUD - paavst, preestrid, mungad, nunnad.
annaabi.ee 
