mõtlematu julmusega oma rahva kallal ning see oli ka peamiseks põhjuseks, miks Venemaad tabas peagi segadusteaeg. Katariina II ajal asuti taas Venemaad moderniseerima, püüdes luua valgustusprintsiipidel põhinevat põhiseadust. Absolutism tänapäeval Tänapäeval on absolutism suhteliselt harv nähtus ning suuremates riikides seda ei esine. Euroopas on ainult üks täielikult absolutistlik riik Vatikan. Monacot ja Liechtensteini võib pidada ka osaliselt absolutistlikeks, kuid need kuuluvad kääbusriikide hulka. Absoluutseteks monarhiateks loetakse ka veel Bhutani, kus võimukorraldus kaotati küll 2006. aastal, kuid seal langetab siiski tähtsamad otsused kuningas, ning Brunei ja Svaasimaa.
mõtlematu julmusega oma rahva kallal ning see oli ka peamiseks põhjuseks, miks Venemaad tabas peagi segadusteaeg. Katariina II ajal asuti taas Venemaad moderniseerima, püüdes luua valgustusprintsiipidel põhinevat põhiseadust. Absolutism tänapäeval Tänapäeval on absolutism suhteliselt harv nähtus ning suuremates riikides seda ei esine. Euroopas on ainult üks täielikult absolutistlik riik Vatikan. Monacot ja Liechtensteini võib pidada ka osaliselt absolutistlikeks, kuid need kuuluvad kääbusriikide hulka. Absoluutseteks monarhiateks loetakse ka veel Bhutani, kus võimukorraldus kaotati küll 2006. aastal, kuid seal langetab siiski tähtsamad otsused kuningas, ning Brunei ja Svaasimaa.
asjadele neid ühendava püsiva olemuse arvel .Ta rõhutab oma seisukoha seda punkti, et teadmine on lihtsalt suunatud teistele asjadele kui arvamus või usk. Kuna "arvamus on midagi muud kui teadmine" ja "kumbki neist on võimeline eri asjaks", "neil kummalgi on erinev objekt". "Vaid teadmine on suunatud olevale, see pürgib oleva olemuse teadmisele" ja selleks ei ole arvamus võimeline. Platoni filosoofilised põhiseisukohti on põhjust nimetada absolutistlikeks. Olevas sisaldub täielikult muutumatu, absoluutne aines nii mõtleb see filosoof, kellele mingi suhteline reaalsus ei kõlba. Platon eelistab alati üldist ja abstraktset üksikule ja konkreetsele. Ta eelistab püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Nende eri tasanditest algab Platoni ideeõpetus, algul näiliku ja tegeliku eristamine (koopa võrdlus), siis teadmise ja arvamuse eristamine, ja lõpuks mõtlemise abil tabatav tõsioleva ja meelelise tegelikkuse eristamine. 3
Tema filosoofia lähtekohad on ülevad. Ta on teadlik enda aja poliitilisest ja inimlikust allakäigust. Ta tahab inimesi sellest välja aidata. Mis on hüve? Mis on õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused. Inimmõistus on väljakutsuvalt suveräänne. Platon pooldab Sokratese intellektuaalset eetikat, mille järgi ei toimi keegi tahtlikult vääralt. Pürgimus korra ja seaduspärasuse poole. Platoni õpetus ideaalsest riigist on utoopiline. Tema seisukohti on põhjust nimetada absolutistlikeks. Platoni ideeõpetus Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega. Asjadele tuleb läheneda vaid ainult mõtlemise abil. Protagorase relativism Protagorase kuulsa õpetuse järgi on inimene kõigi asjade mõõt. Relativistlik seisukoht seob teadmise teadja endaga. Igaüks vaatab asju lähtuvalt oma seisukohast, kõik teadmised on subjektiivsed. Teadmiste vältimatu subjektiivsuse tõttu ei ole üldkehtiv teadmine võimalik. Platon on selle õpetuse vastu
annaabi.ee 
