Samuti on see olnud tihedalt seotud olnud näiteks Darwini puhul evolutsiooni teooriatega, mis pani suure aluse üldiste arengute uurimisele. Läbi aegade on olnud sellel teemal väga palju erinevaid suunasid ja ideid, sõltuvalt ajast ja koolkonnast, mis kõik ei ole just hiljem kõige õigemateks osutunud, näiteks John Watsoni väga kindel veendumus selles, et kõikidel lastel on täpselt samad eeldused saada spetsialistideks, sõltumata absaluutselt pärilikkusest ja laste vaimsetest võimetest. Tänapäeval on aga just paljud teooriad, testid ja ja muud hindamise kritiseeriumid tulnud välja 20. sajandi alguses ilmunud artiklite ja teooriate põhjal. Üks põhilisemaid alusepanijaid oli sellega Alfred Binet. 1905 avaldasid Binet ja Simon skaala, millega sai mööta laste intellektuaalseid võimeid, mis on aluseks tänapäevastel IQ testidele. Arengupsüholoogia tähtsus on tegelikult koos ajaga olnud väga kiirel
Buliimiat põdevad inimesed on erinevalt anorektikutest inimestest, kes endasse tõmbuvad, hoopis avaliku raevu poolt vaevatud. Buliimia vallandab tavaliselt tugev soov kõhnuda. Kui inimene kaotab enesekontrolli siis ta laseb end toidu meeltevalda ja ei suuda enam lõpetada. Pea kõik buliimia juhtumid ja pooled anoreksia juhtumid on tulnud ekstreemsestest dieetidest, mida võib leida erinevatest ajakirjadest. Need dieedid tuleks täielikult keelustada, sest need ei ole absaluutselt inimlikud. Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised. Söömishäirete ennetamine
annaabi.ee 
