ülevaade pulbermetallurgia teel valmistatavatest antifriktsioon ja friktsioonmaterjalidest, aga samuti libisevatest elektrikontaktidest. Konspekti täiendakse perioodiliselt vastavalt uue informatsiooni laekumisele. Kursiivis on antud lisainformatsiooni, mis aitab selgitada teksti, kuid mille teadmine pole kohustuslik. 10. nov. 2003 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Kermiste abrasiivkulumine 8 1.1 Abrasiivkulumise katsetamise metoodika 9 1.2. WC-Co kermiste abrasiivkulumine 9 1.3.Cr3C2 - Ni kermiste abrasiivkulumine 11 1.4. TiC- NiMo kermiste abrasiivkulumine 12 1.5. Abrasiivkulumise mehhanism 14 1.6. Erinevate kermiste abrasiivkulumise vaheline seos 16 2. Kermiste erosioonkulumine 18 2.1
Deta mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=457 N/mm2 Rm=1 338 N/mm2 ja külmhapruslävi = -62 C ning kõvad suurim pinge mis tekib detailis ja andke ühikud? Student Response Value Answer: 212,8333333 70% 213 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 10. Konstruktsioonis töötab detail staatilistel tõmbekoormuste vältimatu abrasiivkulumine. Detaili töötemperatuur on va kraadi. Detaili töötava osa väikseim ristlõikepindala on 10 töökoormus on 35000 N. Kulumise tulemusel väheneb ris materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re= 45 tõmbetugevus Rm= 750 N/mm2 ja külmhapruslävi Tkhl= HRC 5. Teil kui inseneril tuleb anda eksperthinnang järgm Kirjeldatud detail puruneb sitkelt ja on näha väsimuse jälg purunemispõhjus ja andke soovitus purunemise vältimisek
Detaili materjali väidetavad mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=522 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm=1 397 N/mm2 ja külmhapruslävi = -35 C ning kõvadus HRC 35. Leidke suurim pinge mis tekib detailis ja andke ühikud? Student Response Correct Answer Answer: 135,64 136 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 10. Konstruktsioonis töötab detail staatilistel tõmbekoormustel, millele lisandub vältimatu abrasiivkulumine. Detaili töötemperatuur on vahemikus -20...+20 kraadi. Detaili töötava osa väikseim ristlõikepindala on 100 mm2 ja staatiline töökoormus on 35000 N. Kulumise tulemusel väheneb ristlõige 50 mm2. Detaili materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re= 450 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm= 750 N/mm2 ja külmhapruslävi Tkhl= -45 C ning kõvadus HRC 5. Teil kui inseneril tuleb anda eksperthinnang järgmisele situatsioonile. Kirjeldatud detail puruneb sitkelt ja on näha väsimuse jälgi
Vedelikuline hõõrdumine liugelaagrid (liikuvate pindade vahele tekitatakse vedelikukiht, mis kannab koormust, jahutab ja vähendab oluliselt detailide kulumist) Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detailide mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise põhjuseks on detailide pinnakihi purunemine. Kulumise liigid Hapenduskulumine (oksüdeerumine) Soojuskulumine (hõõrdepinna kuumenemine võib kaasa tuua ka hapenduskulumise suurenemise) Abrasiivkulumine Väsimuskulumine Kulumise vähendamine Kulumiskindlad materjalid Detailide termiline töötlemine Pinnakonaruste vähendamine töötlemistäpsus Hõõrdesõlmede tihendamine vedelikulise hõõrdereziimi kindlustamine Hoolduseeskirjade täpne täitmine Kvaliteetsete määrdeainete kasutamine Hoolduse põhimõtted Suhtumiselt oma autosse võiks juhid teatud tinglikkusega jagada kolme suurde rühma Kõrgendatu valulävega autoomanik
Nõgus nurkõmblus sügavuses (suurimate nihkepingete piirkonnas). Pragude edasine areng on seotud neisse Parendatud nurkõmblus tunginud määrde lahtikiiluva toimega. Hammaste abrasiivkulumine on lahtiste ülekannete rivist väljalanemise peamiseid Keevisliide nurkõmbluse tugevusarvutus. põhjusi. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava Otsmise nurkõmbluse koormamisel paindemomendiga kirjutatakse tugevustingimus
väikeste aukude tekkes hammaste tööpinnal, mis hiljem kasvades moodustvad tühikuid. Murenemine saab alguse hamba keskosast veidi allpool poolusjoont.Nähtus on väsimuslik ja on esile kutsutud pulseerivast kontaktpingest hambais. Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või teatavas sügavuses (suurimate nihkepingete piirkonnas). Pragude edasine areng on seotud neisse tunginud määrde lahtikiiluva toimega. Hammaste abrasiivkulumine (joon. 281c) on lahtiste ülekannete rivist väljalanemise peamiseid põhjusi. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava osa eri punktides kutsub esile hamba ebaühtlase abrasiivkulumise – hambad muutuvad eriliselt kiiljaks. Evolventprofiil moondub, tekivad kontaktid ka väljaspool hambumissirget, tagajärjeks on löökide tugevnemine, mis lõpptulemusena võib põhjustada hammaste murdumist
2.9.2 Poleerimine 40 2.9.3 Pindamine 40 2.9.4. Termiline töötlemine 41 2.8.4.Isostaatiline kuumpresimine 42 3. Kermiste omadused 43 3.1. Kõvadus 48 3.2 Paindetugevus 52 3.3 Purunemissitkus 59 3.4 Erosioonikindlus 60 3.5. Abrasiivkulumine 61 3.6 Hõõrdekulumine 63 4. Kermiste kasutamine 66 4.1. WC-Co kermised 66 4.2.TiC- baasil kermised 66 4.3.Cr3C2-baasil kermised 67 4.4. Boriidide baasil kermised 67 Soovitatav kirjandus 68 3
radiaaltelglaagrid(võtavad vastu radial kui ka telgjõudu), tugliaager, telgjõudu vastu võttev. 3. Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede nurgiasetust: seaduvad, mitteseaduvad. D= 5x tähise viimane 50.Veerelaagri võimalikud tõrked ja laagri suuruse valiku eesmärk ning valiku põhimõte. ……………………………………………………………….. + ++ Veerepindade pindvõimsus e piting, abrasiivkulumine, muljumine ehk brinellimine, separaatori purunemine, võrude js veerekehade purunemine. Laagri suuruse valik: vajaliku resursi tagamine töötava laagri resurss olekus. 51.Sidurid ja nende peamised ülesanded. …………………………………………… ++ Sidur on samatelgseid võlle omavahel või samatelgseid võlle ja rattaid ühendav masinaelement. Ül: kanda üle pöördemomenti, kompseneerida võllide asendi koostehälbeid- kompenseerivaid
t. kui teriku tipp on pealõikeserva madalaim punkt, siis treipingil voolab laast paremale, vastasel juhul aga vasakule. Lõikuri kulumine ja püsivus: Lõikuri teriku tööpinnad, puutudes kokku laastu ja toorikuga, kuluvad suure surve, libisemiskiiruse ja temperatuuri tõttu suhteliselt ruttu. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine- kiirustab töödeldava materjali kõvad komponendid vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine- tekitab kõrge surve ja temperatuuri tõttu laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune haardumine molekulaarjõudude toimel. Difusioonkulumine- tekib kõrgel temperatuuril (üle 800 C). Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldumisel kiireneb teriku materjali difusiooni töödeldavasse toorikuse, mille tagajärjel muutub teriku materjali koostis ja
c. väiksem pinna täpsus, madal tootlikkus d. parem pinna täpsus ja kvaliteet Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Treiteriku intensiivset kulumist teriku esipinnal põhjustab: Vali üks: a. teriku kasvaja moodustumine esipinnale b. jahutavate omadustega lõikevedelike kasutamine c. kõrge surve töödeldava materjali poolt; kõrge temperatuur ja sellega kaasnevad adhesioon- ja abrasiivkulumine d. liiga väikese lõikekiiruse kasutamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst On vaja välja lõigata karastatud tööriistaterasest keerulise kujuga stantsi matriits. Kasutatakse järgmist töötlemisprotsessi: Vali üks: a. sisetreimist b. freesimist sõrmfreesiga c. puurimist ja freesimist d. elektererosioontöötlemist traatelektroodiga Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question
d. vähendab töödeldud pinna kalestumist Question 35 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Treiteriku intensiivset kulumist teriku esipinnal põhjustab: Select one: a. jahutavate omadustega lõikevedelike kasutamine b. teriku kasvaja moodustumine esipinnale c. liiga väikese lõikekiiruse kasutamine d. kõrge surve töödeldava materjali poolt; kõrge temperatuur ja sellega kaasnevad adhesioon- ja abrasiivkulumine Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Superfinish kui metallide töötlemisviis põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Select one: a. pindade viimistlustöötlemiseks,kus luisu ja detaili vaheline pilu on täidetud õliga ja luisud saavad võnkuva liikumise ja töötlemine lõpeb siis,kui detaili pinnale tekib õlikelme b. võllide koorivaks töötlemiseks c. avade koorivaks töötlemiseks d
radiaaljõudu,radiaaltugilaager,mis on võimelised vastu võtma nii radial kui ka telgjõudu(koonuslaagrid,radiaaltugikuullaagrid);*tugilaagrid, mis võtavad vastu ainult telgjõudu 3.Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede nurgiasetust:*seaduvad laagrid mis lubavad nurgiasetust,*mitteseaduvad, mis praktiliselt seda ei luba. 50.Veerelaagri võimalikud tõrked ja laagri suuruse valiku eesmärk ning valiku põhimõte. Tõrked:1.Veerepindade pindväsimus e piting.2.Abrasiivkulumine.3.Muljumine e brinellimine-veereteede plastne deformatsioon.4.Separaatori purunemine.5.Võrude ja veerekehade purunemine.6.Korrosioon.Laagri valiku alused.Laagri tüüp valitakse lähtudes laagrile esitatavatest nõudmistest(kandevõime,seadvus,koormuste iseloom. jne).Laagri suuruse valiku eesmärgiks on vajaliku ressursi tagamine ilma.et tekiks pindväsimus e piting.Reaalsetes tingimustes töötava laagri ressurss oleks L=(C/Fp)p miljonit
Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 10 Valatud toorikute (malm, pronks) treimisel domineerib järgmine kulumise viis ja see väljendub: Vali üks: a. abrasiivkulumine, teriku esipinnal tekib süvend, tagapinnal kulumisriba b. lõiketera puruneb lõikejõudude toimel c. adhesioonkulumine ainult teriku esipinnal d. difusioonkulumine, teriku madal temperatuur lõikeprotsessis Küsimus 36 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Tasapinna freesimisel horisontaalfreespingis kasutatakse silindefreesi ja järgmisi liikumisi: Vali üks: a
Kulumist võib hinnata lõikeserva ortogonaaltasandil kraatri laiusega B või sügavusega h, riba laiusega tagapinnal W ja faasi f laiusega esipinnal. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Kulumisstaadiumid: algkulumine, püsikulumine, katastroofiline kulumine. Lõikuri terik kulub erinevatel põhjustel, millest igaüks võib teatud töötlemistingimustel olla esikohal. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine töödeldava materjali kõvad komponendid kriimustavad vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine kõrge surve ja temperatuuri tõttu tekib laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune haardumine molekulaarjõudude toimel. Difusioonkulumine tekib kõrgel temperatuuril (üle 800 °C). Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldamisel kiirendab teriku materjali difusiooni töödeldavasse toorikusse, mille tagajärjel
Fh=N*f , kus N on reaktsioonjõud ja f hõõrdetegur. 20.Kulumise mõiste, liigid. Pindade kulumispüsivuse tõstmise teed. Kulumiseks nimetatakse detailide tööpindade kuju ja/või mõõtmete järk-järgulist muutumist hõõrdumise tagajärjel. *väsimuskulumine kõvade, võimalikult homogeensete materjalide kasutamine, detailide pindkarastus, nitreerimine ja vanadeerimine *sööbe e.adhesioonkulumine tööpindade efektiivne määrimine ja pindadevahelise erisurve piiramine *abrasiivkulumine tihendamine ja kasutada võimalikult kõvu materjale ja pindeid *vibrokulumine pressliites kasutada võimalikult suuri pingeid ja piirata õhuhapniku juurdepääsu (nt.detaili õlisse sukeldamist) 21.Erisurve kontsentratsioon kulumisel (täisaksiaal- ja rõngasaksiaaltapi näitel, tuletuskäik). Kulumisel kokkupuute pinnad muudavad oma kuju. Pehmemad materjali osad viiakse minema ja kõvemad jäävad. Seega kokkupuute pind väheneb ja erisurve konsentreerub
Murde kutsuvad esile hambas tekkivad paindepinged. Pragu saab alguse hamba tõmmatud poolel. Sirghammastega rattail areneb pragu rööbiti hambaga ja hammas murdub kogu pikkuses; kald- ja noolhammastel on murdepind kontaktjoone kaldasendi tõttu hamba telje suhtes kaldu. a) b) c) d) Sele 17.5. Hammasrataste tõrked. a) hamba murdumine, b) hammaste tööpindade murenemine, c) hammaste abrasiivkulumine, d) hammaste tööpindade sööbimine. 103 Hammaste tööpindade murenemine. Tüüpiline vigastumine kinniste hästimääritud hammasülekannete korral. Väljendub rõugearme meenutavate väikeste aukude tekkes hammaste tööpinnal, mis hiljem kasvades moodustavad tühikuid. Murenemine saab alguse hamba keskosas veidi allpool poolusjoont. Tööpindade murenemine on esile
kui 62HRC. Mida suuremad on laagri kuulid (rullid), seda suurem on terase legeerimine; vastavalt teras 6 - 9-10mm, 9 - 14- 15 mm, 15 - 35-40mm, 15 - üle 40 mm. Suure kõvaduse pärast kasutatakse tihti kvaliteetseid kuullaagriteraseid külmstantsiterastena (kuid vastupidine asendamine on lubamatu). Kulumiskindlad mangaani (Hadfieldi) terased. Peamisteks kulumise liikideks on abrasiivne, erosiooni, kulumine hõõrdepaarides ja löökkulumine. Abrasiivkulumine on tingitud kõvade abrasiiviosakeste (näiteks liiva) mikrolõikamise mõjuga kuluvale pinnale. Kulumise vähendamist võib saavutada suurendades materjali kõvadust, optimaalselt nii, et see oleks suurem kui abrasiivi oma. Kuid reeglina kõik abrasiivid on ülimalt kõvad (HV> 1100-1200), mistõttu isegi terase karastamine on väheefektiivne. Lahenduseks võib olla
pinnalt. Selline kulumine on võimalik ka poolvedelikulise hõõrdumise tingimustes. Võrreldes pindrebenemisega kulgeb hapendumiskulumine suhteliselt aeglaselt. Soojuskulumine tekib siis, kui hõõrdumisega kaasnev temperatuuri tõus põhjustab metalli omaduste muutumise (pehmenemise või koguni sulamise). See aga põhjustab pindrebenemise. Hõõrdepindade kuumenemine võib kaasa tuua ka hapendumiskulumise suurenemise. Seega võib üks kulumisliik üle minna teiseks. Abrasiivkulumine on tingitud hõõrduvate detailide vahele sattuvatest kõvadest võõrkehadest (liiv, tolm, metallipuru), mis lõikuvad detailide pinda ja põhjustavad metalliosakeste eraldumise. Abrasiivkulumine võib kaasneda kulumisele pindrebenemise teel. Väsimuskulumine tekib peamiselt veerehõõrdumisel ja selle põhjuseks on kontaktpindades materjali pinnakihi väsimine ja murenemine. Kulumise vähendamine Kulumine lühendab masina iga ning suurendab kulutusi tehnika soetamiseks ja korrashoiuks.
pinnalt. Selline kulumine on võimalik ka poolvedelikulise hõõrdumise tingimustes. Võrreldes pindrebenemisega kulgeb hapendumiskulumine suhteliselt aeglaselt. Soojuskulumine tekib siis, kui hõõrdumisega kaasnev temperatuuri tõus põhjustab metalli omaduste muutumise (pehmenemise või koguni sulamise). See aga põhjustab pindrebenemise. Hõõrdepindade kuumenemine võib kaasa tuua ka hapendumiskulumise suurenemise. Seega võib üks kulumisliik üle minna teiseks. Abrasiivkulumine on tingitud hõõrduvate detailide vahele sattuvatest kõvadest võõrkehadest (liiv, tolm, metallipuru), mis lõikuvad detailide pinda ja põhjustavad metalliosakeste eraldumise. Abrasiivkulumine võib kaasneda kulumisele pindrebenemise teel. Väsimuskulumine tekib peamiselt veerehõõrdumisel ja selle põhjuseks on kontaktpindades materjali pinnakihi väsimine ja murenemine. Kulumise vähendamine Kulumine lühendab masina iga ning suurendab kulutusi tehnika soetamiseks ja korrashoiuks.
tõmmitsatega klapimehhanism, mis avab ja suleb klappe kindlas vastavuses kolvi edasi- tagasiliikumisega. Betoonijuhe 9 koostatakse kiirestiühendatavate kanglukkudega torulülidest. Betoonipumpasid saab rakendada ka ehitusmördi etteandmiseks. Selleks on betoonipumbal ette nähtud võimalus klapid täielikult sulgeda. Betoonipumpade eelised on lihtne ja kompaktne ehitus, täielik segukadude puudumine ning segu plastsuse ja homogeensuse säilimine. Puudusteks on piiratud teisaldusulatus, tunduv abrasiivkulumine ning vajadus seiskamisel läbi pesta, vältimaks täiskivistumist (korki). Mördipumbad on tarvitusel ehitusmördi teisalduseks lõdvikuis ja metalltorudes kuni 200 m kaugusele ja 40 m kõrgusele. Mördipump valmistatakse kas otsetoime- varbkolbpumbana või siis diafragmapumbana, kus varbkolb toimib segule töövedeliku kaudu vahekambris. Toodetakse vaba- ja sundtoime-klappidega mördipumpaid. Esimesel juhul töötavad klapid raskusjõudude mõjul, teisel juhul aga avab ja suleb
annaabi.ee 
