· Tolm ja puurmed tuleb töölaualt ära pühkida harjaga. Tolmu ei tohi eemaldada töölaualt suruõhuga ega pühkida metallipuru paljaste kätega. · Töötamisel terituskäiaga tuleb silmade kaitseks kasutada kaitseekraani või kaitseprille. Tuleb jälgida, et toe ja abrasiivketta vahe ei oleks laiem kui 3 mm ning tugi oleks kindlalt kinnitatud. Teritatav detail või käsitööriist tuleb suruda vastu tugialust ja sujuvalt viia vastu abrasiivketast. · Ei tohi parandada auto töötavaid osi ega olla töötava mootoriga auto all. · Töötamisel ventilaatoritiiviku läheduses tuleb arvestada, et see võib ootamatult käivituda ja põhjustada õnnetusjuhtumeid. · Avatud mootorikattega mootorit tohib vajaduse korral käivitada, kui mootori vahetus läheduses ei ole inimesi. · Et vältida õhu saastumist heitgaasiga, ei tohi mootor töötada kinnises ventileerimata ruumis.
töölaualt suruõhuga ega pühkida puurmeid paljaste kätega. 5.27. Puurpingil töötamisel tuleb järgida vastavaid ohutusnõudeid. 5.28. Töötamisel terituskäiaga tuleb silmade kaitseks vigastuste eest kasutada kaitseekraani või kaitseprille. Tuleb jälgida, et toe ja abrasiivketta vahe ei oleks laiem kui 3 mm ning tugi oleks kindlalt kinnitatud. Teritatav detail või käsitööriist tuleb suruda vastu tugialust ja sujuvalt viia vastu abrasiivketast. 5.29. Ei tohi parandada auto töötavaid osi ega olla töötava mootoriga auto all. 5.30. Töötamiseks ventilaatoritiiviku läheduses tuleb ajamirihm maha võtta, vältimaks õnnetusjuhtumeid. 5.31. Mitmekesi koos töötamisel tuleb enda tegevus kooskõlastada teistega. 5.32. Avatud kapotiga mootorit tohib vajaduse korral käivitada, kui mootori vahetus läheduses ei ole inimesi. 5.33
Tolmu ei tohi eemaldada töölaualt suruõhuga ega pühkida puurmeid paljaste kätega. 5.27. Puurpingil töötamisel tuleb järgida vastavaid ohutusnõudeid. 5.28. Töötamisel terituskäiaga tuleb silmade kaitseks kasutada kaitseekraani või kaitseprille. Tuleb jälgida, et toe ja abrasiivketta vahe ei oleks laiem kui 3 mm ning tugi oleks kindlalt kinnitatud. Teritatav detail või käsitööriist tuleb suruda vastu tugialust ja sujuvalt viia vastu abrasiivketast. 5.29. Ei tohi parandada auto töötavaid osi ega olla töötava mootoriga auto all. 5.30. Töötamiseks ventilaatoritiiviku läheduses tuleb ajamirihm maha võtta, vältimaks õnnetusjuhtumeid. 5.31. Mitmekesi koos töötamisel tuleb enda tegevus kooskõlastada teistega. 5.32. Avatud kapotiga mootorit tohib vajaduse korral käivitada, kui mootori vahetus läheduses ei ole inimesi. 5.33
Kui terituspingil puudub läbipaistev kaitsesirm, tuleb teritamisel kanda kaitseprille. Puuri käsitsi teritamine toimub järgmiselt. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/523_spiraalpuuride_teritamine.html Joonis 5.2.3.1 Puuri teritamine: a puuri käeshoidmine, b puuri kaldenurk käia suhtes (N.MAKIJENKO LUKKSEPATÖÖD) Hoides puuri vasaku käega võimalikult lõikeosa (koonuse) lähedalt ja parema käega sabaosast, surutakse puuri lõikeserv kergelt vastu abrasiivketast (joonis 5.2.3.1, a, b). Puuri kettast eemaldamata pööratakse seda parema käega sujuvalt ümber oma telje ühele ja teisele poole, kuni tagapind on üle käiatud. Teritamisel tuleb puurile vajutada kergelt ning jälgida, et puuri kaldenurk ketta suhtes ei muutuks. Teritamise käigus tuleb puuri perioodiliselt jahutada selle otsa kastmisega soodalahusesse. Teritamise järel silutakse puuri lõikeservi luisuga. Seejuures jälgitakse, et lõikeservad oleksid sirged,
metallist. Need tooted on enamasti ketta või luisu kujulised. Lõike- ja lihvkettaid kasutatakse materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina
Need tooted on enamasti ketta või luisu kujulised. Lõike- ja lihvkettaid kasutatakse materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist
Need tooted on enamasti ketta või luisu kujulised. Lõike- ja lihvkettaid kasutatakse materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist
annaabi.ee 
