Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"abordivastaste" - 7 õppematerjali

Abort - vale või mitte
2
docx

Abort - vale või mitte?

Abort - vale või mitte? Abordi teema on läbi aegade üle kogu maailma väga vaieldav olnud. Abort on raseduse katkestamine kas tablettidega või kirurgilisel teel. Antud küsimuse moraalse aluspinnase tõttu arutletakse sellel teemal ägedalt isegi nendes riikides, kus valitsus sellist meditsiiniprotseduuri lubab. Peamine tõstatatav küsimus on, kas raseduse enneaegne katkestamine on moraalselt vale või saab seda siiski õigustada? Abordivastaste meelest on loode potentsiaalne inimene, kellel on õigus elule. Tiitel „potentsiaalne inimene“ annab lootele õiguse eluks varaseimast arenguastmest - munaraku viljastumise hetkest. See argument muudab tähtsusetuks selle, milline olend loode ükskõik millises oma arenguetapis on. Selles, et loode potentsiaalne inimene on, pole kahtlustki: kui rasedus kulgeb hästi ja lõpuni, saab lootest sündides beebi. Küsimus aga on selles, kas

Filosoofia → Eetika
3 allalaadimist
Kodanikud-huvid ja demokraatia
2
doc

Kodanikud, huvid ja demokraatia

KOALITSIOONIERAKONNAD ­ IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised ­ kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid. Erinevus sotsiaalsest liikumisest ja erakonnast. SURVEGRUPP ­ legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. SURVEGRUPPIDE JA ERAKONDADE ERINEVUSED: ERAKOND SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
38 allalaadimist
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST - Valimised
4
doc

KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST - Valimised

poliitikute mõjutamise teel. Vahe on selles , et erakonnad loovad poliitikat , survegrupid aga mõjutavad poliitikat. NT : aidsivastased kampaaniad 20. Mis on sotsiaalne liikumine? Tooge näiteid! Mille poolest erineb sotsiaalne liikumine erakonnast ja survegrupist? Kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustvad sarnased põhimõtted ja hoiakud. Erineb survegruppidest ja erakondadest, sest puudub liikmelisus ja organisatsioon. Nt : roheliste liikumine , abordivastaste liikumine. 21. Mis on poliitiline kultuur? Poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Miks ei saa poliitilist kultuuri käsu korras ega järsult muuta? Muutumine on väga pikk ja vastuoluline protsess. Peavad esinema sotsiaalsed muutused, mis on väga võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud Miks riik peab hoolitsema poliitilise kultuuri taasloomise eest pidevalt?

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
Abort lahendus või mõrv
2
odt

Abort lahendus või mõrv

omased omadused juba teise raseduskuu lõpuks. Süda lööb, algsed jäsemed on olemas, veri ringleb soontes, närvid hakkavad arenema ja tekivad tahtmatud liigutused. Seitsmendal arengunädalal hakkab laps kõhus juba liigutama end iseseisvalt. Kas tõesti on naisel õigus tappa täiesti terve laps? Minu arvates tänapäeva ühiskonnas ei tohiks ega ka peaks olema naistel abort lahendus lapsest vabaneda. Abordi tegemisel on ka mitmeid eetilisi küsimusi ja probleeme. Abordivastaste arvates on abort kohutav mõrv ja seda peab häbenema ning lootel on õigus inimlikule kohtlemisele. Kuid samas valikuvabadusepooldajad arvavad, et naisel on õigus teha oma kehaga, mida tahab ning näidata, et seksuaalsus ei tähenda ainult järglaste saamist ning inimelu puutumatus on tähtis. Abordiga seotud eetilisi probleeme saab võtta nii üksikisiku kui ka ühiskonna seisukohast. Tänasel päeval on raseduse katkemine vähemalt teatud tingimustel seadusega lubatud. Eestis langetatakse

Ühiskond → Ühiskond
18 allalaadimist
Põhjamaade kunst
60
docx

Põhjamaade kunst

 Storkyrkan (Sankt Nicolai kyrka)- 13.-15.saj – kuninglikud pulmad, kroonimised  Riddarholmskyrkan- vanim (alustatud 13.saj); Rootsi monarhide matmispaik, alates Gustav Adolf 1632 kuni Gustav V 1950 Veel kirikuid:  Linköpings domkyrka  Vadstena klosterkyrka- asutas Birgitta Birgetsdotter 13.saj/ 14.saj Rootsi Püha Katariina  Sündis 1331; püha Birgitta ja Ulf Gudmarssoni tütar  Kuulutati pühakuks 1484  Abordivastaste patroness ning äparduste ärahoidja Kujutav kunst  15.saj teisel poolel levisid piltjutustused  Albrekt Målare oli kuulus oma kirikumaalidega Upplandis- teemad religioossed v müstilised  Motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris Ingmar Bergmani filmi ’’Seitsmes pitser’’  15.saj valmis ’’Püha Jüri ja lohe’’ skulptuur Stockholmi suurkirikus , autoriks Bernt Notke  Rootsi ja Taani konflikt

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
Põhimõisted
11
doc

Põhimõisted

sotsiaalne kodakondsus ­ Briti sotsioloogi Thomas H. Marshalli teooriast pärinev põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule sotsiaalne liikumine ­ kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine) sotsiaalne lõhe ­ suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjused võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised (sh etnilised ja usulised) 8 sotsiaalne mobiilsus ­ inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis; eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
89 allalaadimist
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

poliitiliste huvide (ideoloogiliste programmide) püsivaks realiseerimiseks; b) poliitilised liikumised on tavaliselt ajutisemat laadi ning liikmeskonnalt ja struktuurilt heterogeensed, spontaansete tegevusviisidega organiseeritud ühikud teatud ideoloogiliselt aluselt lähtuva ühise eesmärgi realiseerimiseks (nt rahuliikumised; naisvõrdõiguslaste liikumised; abordivastaste liikumine), kuid ka nende seas võib leida püsivamate, korporatiivsete tunnustega ning hästikorraldatud organisatsioone ( nt Rahvarinne; Greenpeace). Poliitilised parteid (erakonnad): 1) kasutavad oma poliitilistel eesmärkidel ära teiste sekundaarsete elementide huve; 2) taotlevad põhimõtteliselt alati üht ja sama põhieesmärki - riigivõimu enda kätte

Õigus → Õigus
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun