Kui partner on juhututtav, langetatakse otsus abordi kasuks kergemalt, kui siis, kui tegemist on abikaasa või kihlatuga. Partneri toetus tagab ka madala ärevusetaseme abordile eelneval perioodil. Kõige suurema tõenäosusega on suurimad abordijärgsed psühholoogilised kohanemisprobleemid teismelistel. Suur tähtsus on ka vanemate ning sõprade toetusel. Naised, kellel on rohkem lapsi või kelle haridustase on kõrgem ning otsustavad üksinda, kogevad tavaliselt madalamat abordieelset vaenulikkust. (Puusepp, 2011) Peale esialgset kergendust võivad, aga ilmneda stressi sümptomid, siis tulevad mängu kaks peamist psühholoogilist kaitsemehhanismi: alla surumine ja eitamine. Mõne puhul toimib see edukalt. Teiste puhul viib, aga stress elu rööpast välja ja võib lõppeda isegi enesetapuga. Tervenemine on pikk protsess ning selle jooksul vajab naine ühe või mitme inimese emotsionaalset tuge. (Willke, 2003) Abort võib kahjustada ka mehe vaimset tervist
Psühholoog Ally Burr-Harris on välja toonud, et perekonna toetus enne aborti ennustab madalamat distressi taset kuus nädalat pärast aborti. (Puusepp, L. 2011) Ülioluline on lisaks kõigele ka sõprade ja eakaaslaste toetus. Sõprade toetuse puudumisel muutub naise depressiooni tase abordile eelneval perioodil kõrgemaks ning tal on raskem otsust vastu võtta. (Puusepp, L. 2011) On leitud, et naised kes langetavad otsuse üksinda, teevad seda kergemini, kuid nad kogevad abordieelset ja -järgset depressiooni tugevamalt, kui need naised keda toetasid otsustamisel nende seksuaalpartner. Naised, kes väidavad, et neil oli otsust kerge langetada kogevad suuremat vaenulikkust nii abordieelsel kui ka- järgsel perioodil. (Puusepp, L. 2011) Olemas on ka võimalus, et abordijärgne periood on positiivne. Selle mõjutajaks võib olla kas naise iseseisvus või olemasolevate laste arv. Need naised, kellel on kõrgem haridustase või
annaabi.ee 
