3. Patsient on stabiliseeritud ja üleviidud haigla lasteosakonda või lastehaiglasse edasiseks raviks vajadusel. 4. Kui kuritarvitamise kahtlus on leidnud kinnitust, anda teada kohaliku lastekaitse spetsialistidele kui ka politseiteenistusele. 5. Küsitleda privaatselt lapse ema, kui tema on lapse ravile toonud, kas tema suhtes on rakendatud vägivalda. 1.2.2 Perevägivald. Peresisene vägivald on vältimatu abi üksustes moodustanud läbi aegade veerandi abivajavatest juhtudest. Sellest hoolimata on meditsiinitöötajad aastaid vältinud pere ja vanurite vägivalla juhtumeid. Pagelow (1981) leidis, et ohvri süüdistamine on kindel käitumismuster arstidel ja õdedel. Neile omistatakse sageli ohvri koju saatmist kuritahtliku mehe juurde. Pagelow on jõudnud.(1992) järeldusele, et olukord on aeglaselt muutumas. Näiteks on sagenenud õdede vabatahtlikult teatamise juhud naiste kuritarvitamisest politsjaoskondades.
abivajavast lapsest piisav, jagunevad selgelt kaheks: veidi enam kui pooled (53%) leiavad, et see on piisav, ligikaudu sama palju (43%) on neid, kelle hinnangul pole teavitus piisav (Lastekaitse korralduse… 2013). Olukorra paremaks muutmisel on oluline arusaam praegusest seisukorrast, mis omakorda eeldab kvaliteetsete andmete olemasolu, mille põhjal teha analüüse. Üle-eestiliste andmebaaside ja andmete kogumise mittetoimimise tõttu pole võimalik saada terviklikku ülevaadet abivajavatest lastest ja nende aitamisest ega teostada tõenduspõhist otsustust toetavaid analüüse. Riigil puudub ülevaade, mille jaoks kuluvad lastekaitsesse suunatavad ressursid (Lastekaitse korralduse… 2013). Kõige suuremad infolüngad on seotud kõige haavatavamasse rühma kuuluvate lastega (Lapse õigusi 2011). Teada ei ole põhjused, miks lapsed satuvad lastekaitsesüsteemi (kuna sellist infot ei koguta) ega ka selliste laste arv
märgitud rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi saavutamiseks riiklikult rahastatavate rehabilitatsiooniteenuste vajadus ning 46% korral sooviti taastusravi. Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on erinevatele osapooltele (teenuse taotlejad, teenuse osutajad, ravi/perearstid) ebaselged, ootused ja arusaamad rehabilitatsioonist väga erinevad. PITRA projekti raames välja töötatud uue mudeli piloteerimise tulemusel selgus, et ligi 80% abivajavatest puudega isikutest, kes pöördusid kahe kuu jooksul kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole abi saamiseks ei vajanud kompleksset rehabilitatsiooniteenust, vaid vajasid toetavaid teenuseid ja toetusi (tugiisiku teenust, 94 kodukoha kohandamist jne) ning tervishoiuteenuseid (sh raviteenuseid füsioterapeudi teenust) või vajasid enne rehabilitatsiooniteenusele jõudmist eelnevalt nimetatud teenuste osutamist
annaabi.ee 
