raske, ning siin elades peame me endisse uskuma ja vaeva nägema parema tuleviku ja elu nimel (rida 55-57). Inimene peab julgema teha seda, mida ta tahab ja oma eesmärkide poole püüdlema ilma reaalsust kaotamata (rida 63-65). 2. Artur Alliksaar kasutas oma luuletuses „Olematus võiks ju ka olemata olla“ mitmeid erinevaid kirjanduse stiilivõtteid: epiteete, metafoore, vastandamist. Näiteks: epiteet „varjundite paljutõotavus“ (rida 47), metafoor (isikustamine) „hetked aevastavad abistamistahte märgiks“ (rida 22), vastandamine „allaheitmine pealtpildumisega, äraütlemine järelerut(t)amisega“ (rida 8-12). Erinevate stiilivõtete laialdane kasutamine on muutnud ta luuletuse väga kirevaks ja huvitavaks. 3. Artur Alliksaare luuletuse „Olematus võiks ju ka olemata olla“ põhjal tundub, et Alliksaare arvates on tõde inimestele kättesaadav, kuid mõnikord raskesti arusaadav ja tervenisti mitte tajutav (rida 5). Kui
muutmiseks. Inimene peab elama nii, et ta ei kardaks teha vigu ega patte. Elu on meile kui kingitus ning seetõttu peame püüdlema oma eesmärkide poole ning ei tohi leppida vähimaga. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. (10 punkti) Epiteet - ,,Karvane kämmal kahmab karukolbast karika" (23) Isikustamine - ,,Igavikul on nohu ja hetked aevastavad abistamistahte märgiks." (22) Vastandamine - ,,äraütlemine järelerut(t)amisega" (10) 3. Kuidas mõistad selle luuletuse põhjal A. Alliksaare tõekäsitust? Too oma arvamuse illustreerimiseks kaks tekstinäidet. (10 punkti) Antud luuletuse tõekäsitlust mõistan selliselt, et igale inimesele on tõde kättesaadav, kuid seda ei pruugita koheselt tajuda. Tee tõeni võib olla raske, kuna selleni jõutakse õppides oma vigadest
annaabi.ee 
