Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"abisaadetisi" - 5 õppematerjali

Rahvussuhetest 21 sajandil
2
docx

Rahvussuhetest 21 sajandil

Diplomaatilisete kokkulepete tulemusena sunniti venelased Gruusiast lahkuma. See konflikt õnnestus lahendada ilma suurema sõjata. Veel praegugi on Ameerika sõdurid Iraagis. Võideldakse terrorismi leviku vastu ning üritatakse tagada Iraagi demokraatliku võimu jätkumist. Need pole ainsad aset leidnud relvakonfliktid. Aafrikas toimuvad iga päev väiksemad lahingud toidu, vee ja maa pärast. Selliste konfliktide peatamiseks saadetakse arenenud riigitest Aafrikasse abisaadetisi, mis sisaldavad toitu, vett ja ravimeid. Inimesed peaksid hakkama saama ilma relvade ja vägivallata. Ameerikas on läbi aegade olnud suureks probleemiks rassism. Tülid valgete ja värviliste vahel. Praegugi esineb rassilist diskrimineerimist. Näiteks mustadel on raskem tööd saada kui valge nahavärviga inimestel. Nahavärv ei tohiks muuta inimese elu keerulisemaks. Rahvussuhted 21. sajandil on aktuaalne teema. Koostööd tehes ja probleeme rahumeelselt lahendades jõuame me kaugele

Eesti keel → Eesti keel
102 allalaadimist
Yom Kippuri sõda
10
doc

Yom Kippuri sõda

Saudi Araabia ja Kuveit näiteks andsid majanduslikku abi ja saatsid ka mõned sümboolsed väeüksused sinna appi. Maroko saatis rindele kolm brigaadi, Pakistan saatis 16 pilooti ja ka palestiinlased saatsid sõdureid. Veel toetasid araabia riike näiteks Alzeeria (saatis 18 MiG-21 lennukit), Liibüa (andis Strela rakette), Kuuba saatis ca 1500 sõdurit koos tanki ja helikopteri meeskondadega (väidetavalt osalesid ka lahingus), Bangladesh saatis arstiabi meeskonna ja abisaadetisi. USA juhid uskusid sõjategevuse alguseajal, et sõjakulg pöördub kiirelt paremini relvastatud ja varustatud Iisraeli kasuks, ja et araablaste väed suudetakse 72h-96h jooksul tagasi lüüa. Seoses sellega koosnesid USA saadetud varud laskemoonast (peamiselt tanki- ja õhutõrje laskemoonast). 9 oktoobril aga sai selgeks, et kiiret pööret sõjakulgemises oodata ei ole ja et Iisraeli kaotused on oodatust suuremad

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni
5
docx

Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni

meest, heitlused kestsid veb.-mai. See andis nt. Poolale ja teistele läänenaabritele aega kaitse korraldamiseks. Eestlased tugevnesid vaatamata kohatisele ebaedule ning rahvavägi suurenes 80 000 meheni, lisaks 120 000meheline Kaitseliit(1/5 rahvast kokku). Maikuus tuli Pihkva all üle osa punasest eesti kütidiviisist komandöri juhtimisel : PA saatis seetõttu eesti kommunistlikud kütipolgud teistele rinnetele. Eesti majanduslik olukord paranes, tehased pandi tööle ning läänest saadi abisaadetisi. Pealetung : Eesti väejuhatus kandis sõjategevuse naaberaladele ning eestlaste toel tungisid vene valgekaartlased Petrogradi ja vallutasid Pihkva. Loodearmee (mobilisatsiooni ja PA ülejooksikute arvel paisuv) moodustas otsekui puhvri Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel ­ eestlastel oli aega riigi ülesehitamiseks ja piiride kindlustamiseks. Landeswehri sõda : Eesti toetas ka Läti Vabariiki, lubades formeerida oma alal läti väeosi.

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Eesti Vabadussõda uurimustöö
20
doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

põles terve Joaoru linnaosa maha. Peavarjuta jäi üle 2000 inimese. 7 Riigielu taastamine Järgnevalt kujunes Eesti Vabariigi esmatähtsaks majandusliku olukorra taastamine. Sõdadest ja revolutsioonidest laastatud maa oli väljakurnatuse äärel. Toiduteraviljast jätkus vaid veebruari lõpuni. See sundis linnades leivanormi vähendamist päevas inimese kohta 1/3 naelani. Abisaadetisi oli oodata alles märtsis. Esimesena saatis eestlastele abiks Inglismaa oma viljasaagid, laenu saadi Soomelt ning mitmed lääneriigid avasid Eestile krediidi kaupade sisseveoks. Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti. See võimaldas senisest tulemusrikkamalt võidelda ,,kohaliku" enamlusega, mis kujutas enesest tõsist ohtu. Enamlaste tegevust juhtis illegaalselt Eestis viibiv Viktor Kingissepp. 1918

Ajalugu → Ajalugu
182 allalaadimist
AJALUGU II MS 1939-1945
20
docx

AJALUGU II MS 1939-1945

NSVL ründab Soomet (Talvesõda) NSVL okupeerib Baltimaad Saksamaa vallutab Norra ja Taani Saksamaa vallutab Hollandi, Belgia ja Luksemburgi Saksamaa ründab Prantsusmaad Itaalia ründab Prantsusmaad Saksa okupatsioon Prantsusmaal ja Vichy Vabariik Saksamaa okupeerib terve Prantsusmaa Itaalia ja Saksamaa okupeerivad Kreeka Vallutatakse Jugoslaavia Saksamaa ründab NSVL (Barbarossa plaan)(Suur Isamaasõda (NSVL)) Saksamaa hõivab Baltimaad USA ja GBR saadvad abisaadetisi NSVL'le Jaapan ründab Pearl Harbourit USA liitub sõjaga Saksamaa ja Itaalia samuti USA vastu (Jaapaniga liitlased) GBR ja NSVL hakkavad koostööd tegema, GBR pakub NSVL sõjavarustust USA ja GBR hakkavad koostööd tegema (Atlandi harta - sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse)

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun