annaks. Mis on Põhjala heaoluriik või mida ta üldse endast kujutab, et Eesti selle staatuse poole nii maruliselt püüdleb? Põhjamaade tugevus peitub ühistes väärtustes, millele omakorda tugineb Põhjamaade heaolu ühiskond. Ühisteks põhiväärtusteks on võrdsed võimalused, sotsiaalne solidaarsus ja turvalisus kõigile (Põhjamaade Ministrite Nõukogu). Selle kinnituseks saab tuua lihtsa näite: on mõeldamatu, et tänapäeval jääb noor ema ilma lapsetoetuseta või töötu ilma abirahadeta, see oleks justkui inimõigus ja enesestmõistetav, aga ometigi pole see alati nii olnud. Rääkides veel ajaloolisest taustast, siis Eesti jäi Põhjamaade arengust kõige tähtsamal arenguperioodil ehk alguses maha, sest oli okupeeritud Nõukogude Liidu koosseisu. NSV-liit eraldas meid muust maailmast ning sedavõrd raskem oli Eestil taasiseseisvumise järel tasa teha 70-aastast stagnatsiooni kahekümne aastaga.
Eestis toimuks edasi, mitte ei pidurduks. (Rebane 2017) Haridus- ja sotsiaalvaldkond on sõltuvuses Euroopa Liidu toetustest, mille tõttu võib see valdkond kannatada kõige enam. Siiani on kasutatud toetusi rohkem pikaajaliselt vajalike tegevuste tarbeks, mis peaksid toimima ka pärast 2021. aastat. Vähe on mõeldud erinevate sotsiaal- ja hoolekandeasutuste poolt, kuidas võiks tegevus jätkuda ilma Euroopa abirahadeta. Näiteks on rajatud Eestisse toetuste abil erinevaid hooldekodusid, mis peaksid hakkama saama ka ilma eurotoetusteta, kuid mis hetkel sõltuvad Eesti riigi rahast. Hoolekande asutustel on oluline hinnata, kuidas jätkub tegevus ilma eurotoetusteta ning luua plaane edukaks ise hakkama saamiseks. Negatiivse aspektina võib olla raskendatud sotsiaalvaldkonna organisatsioonide majandamine pärast 2020. aastat kui juba käimasoleval perioodil ei analüüsita enda tegevuse
annaabi.ee 
