Ta astus sõjaväkke, ehkki kehv tervsi lühendas ta teenistusaega ning Heiddeger pöördus tagasi teaduse juurde, saades 1915 Freiburgis lektoriks. Järgmisel aastal jõudis Freiburgi Husserl, kelle töid ta oli õppinud; pärast lühikest katketust 1918, mil ta kutsuti teenistusse Läänerindel, sai temast Husserli assistent. Viie aasta jooksul saavutas Heidegger oma loengutega kuulsuse Aristotelese tõlkijana. 1923 siirdus ta Marburgi abiprofessoriks. Ehhki tema õppetööd hinnata kõrgelt, oli talle takistuseks publikatsioonide puudumine ning 1927 oli ta sunnitud avaldama oma raamatu Sein und Zeit (,,Olemine ja aeg") lõpetamata versioon. Teost peeti metafüüsikas silmapaistvaks ning see võimaldas talle Marburgis korralise professori koha, kuigi ta töötas sel kohal vaid aasta. 1928 loobus Husserl ametist ja Heiddeger naasis Freiburgi tema kohale.
filoloogiga, kellega ta sai kaks last, Patricia ja Bruno. Kohustusliku sõjaväeteenistuse läbis Silva Mosambiigis, mis oli sel ajal Portugali asumaa, sõjaväeametnikuna Mosambiigi pealinnas Maputos, mis tollal kandis nime Lourenço Marques. 1966 asus Silva assistendina sellessamas teaduskonnas, mille ta lõpetanud oli. 1968 läks ta Yorki ülikooli, kus 1973 kaitses doktorikraadi majanduse alal. Ta naasis Portugali ning sai Lissaboni Tehnikaülikoolis 1974 abiprofessoriks, 1975 Portugali Katoliiklikus Ülikoolis professoriks, 1979 Lissaboni Uues Ülikoolis erakorraliseks professoriks ja lõpuks Portugali panga osakonnajuhatajaks. Ta on avaldanud teadustöid monetaarpoliika ja rahaliidu kohta. Poliitikasse astus ta pärast 1974 Portugalis toimunud revolutsiooni, millega taastati demokraatlikud vabadused. Ta valiti Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei juhiks 2. juunil 1985. Samal aastal võitis tema erakond parlamendivalimised, saades senise 75 koha asemel
annaabi.ee 
