aprillil 1994, millega kehtestati nende kohustused, õigused ja tegevusala. 2011. aastal tehti seadusemuudatus, iseseisvalt patrullival politseil on tarvis omada keskharidust ning vastavat õppeprogrammi ja füüsiliste katsete sooritamist. Uue seaduse põhjal peab abipolitseinik läbima täiendusõppe vähemalt korra aasta jooksul, samuti on ka keeleoskuse nõue. Abipolitseinikuks ei saa alaealine, Eesti kodakondsuseta isikud ning inimesed, kes on väärteos karistatud. Abipolitseinikul on mitmeid erinevaid ülesandeid, milleks on näiteks liiklusjärelvalve, heakorra- ja keskkonnanõuete täitmine, osutab abi kuritegude avastamisel. Samuti nende kohutused sõltuvad üksuse juhi antud korraldustest, vastavalt abipolitseiniku kuuluvusele ühesse või teise üksusesse (liiklus-, korrakaitse-, kriminaalpoitsei). Ainuke õigus, mis abipolitseinikul puudub on menetlusõigus. Tavapärasel politseinikul on veidi erinev varustus võrreldel abipolitseinikuga
meetmeid rakendada. Näiteks ei või abipolitseinik kasutada võimaliku alkoholijoobe seisundi välja selgitamiseks tõenduslikku alkomeetrit, õiguslikud alused isiku kinnipidamiseks on piiratud ning turvakontrolli isikule võib teostada ainult kõrgendatud ohu tõrjumiseks või isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse. Peamise erinevusena võiks siiski välja tuua võimalused ja õigused vahetu sunni kohaldamisel, samuti erinevad oluliselt ka kasutada lubatud erivahendid. Näiteks ei ole abipolitseinikul õigus kasutada eriotstarbelisi seadeldisi, teenistuslooma või sõiduki sundpeatamise vahendeid. Oluliselt on piiratud tulirelva kasutamise õigust - abipolitseinik tohib tööülesannete täitmisel tulirelva kasutada üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata. Oluline on siinkohal ka märkida, et abipolitseinikule laieneb kohustus järgida avaliku teenistuse seaduses toodud Ametnikueetika nõukogu poolt kinnitatud eetikakoodeksit. Kuigi
annaabi.ee 
