Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioon-ikeskkonnaks väärtustega võrranditest (2) (3), saame Sd= - RT/C*dc ja =1/S=- mool/g. Pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri Indeferentsed elektrolüüdid ei muuda olulikselt kolloidosakeste on õhk või mõni teine gaas. Sõltuvalt peenestatud(disperse) faasi c/RT * d/dc. Võttes kasutusele abiparameetri Z: =Z/RT, kus Z= pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. potentsiaalihüpet . Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon agregaatolekust jagatakse aerosoolid järgnevalt:- UDUD -c* d/dc (d/dc on pindaktiivsus). Selleks, et elimineerida
mool pindaktiivset ainet. Viies väiksema hulga ainet ruumist pinnakihti, muutub pindpinevus d võrra. Töökuluosmootse rõhu ületamiseks on Vd, kus V on lahuse ruumala. Pinnaenergia muutub Sd. Tekkinud tasakaalus Sd= - Vd (1), kuna =cRT ja d=RTdc (2). Kuna eeldame, et ka pindaktiivse aine lahuse ruumis on vaid 1 mool pindaktiivset ainet, siis c=1/V ehk V=1/c (3). Asendame võrrandis (1) d ja V väärtustega võrranditest (2) (3), saame Sd= - RT/C*dc ja =1/S=- c/RT * d/dc. Võttes kasutusele abiparameetri Z: =Z/RT, kus Z= -c* d/dc (d/dc on pindaktiivsus). Selleks, et elimineerida kontsentratsiooni mõju ainete pindaktiivsuse iseloomustamisel, võetakse piirväärtus pindpinevuse tuletisest kontsentratsiooni järele. Seda tähistatakse tähega G. G=limc0c. Kui d/dc < 0, siis >0 ja lahustunud aine vähendab pindpinevust, aine koguneb pinnakihti. Kui vastupidi, siis aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem kui ruumis. Kui võrdsed, siis c pinnal ja ruumis on sama ja adsorptsiooni ei toimu.
Töökulu osmootse rõhu ületamiseks on Vd, kus V on lahuse ruumala. Pinnaenergia muutus Sd. Tekkinud tasakaalus: Sd = -Vd see on aluseks. Ruumist tuleb pinnale ja muudab seal pindpinevust. Kuna = cRT ja d = RTdc (osmootne rõhk) Kuna eeldame, et ka pindaktiivse aine lahuse ruumis on vaid 1 mool pindaktiivset ainet, siis c = 1/V ehk V = 1/c Asendame võrrandis d ja V nende väärtustega võrranditest d = RTdc ja V = 1/c. Saame: Sd = = 1/S= Võtame kasutusele abiparameetri Z: =Z/RT, kus Z=-c d/dc nimetatakse pindaktiivsuseks. TULETUS 2 Vaatame pindpinevuse muutust. Pindaktiivse aine kogunemine faaside piirpinnale põhjustab seal pindpinevuse alanemise, mis tähendab pinnaenergia GS alanemist valemis. Pind ei muutu (12dS12=0) dGS = 12dS12+ S12d12 GS = S < 0 Pind muutub, kui sinna tuleb juurde pindaktiivset ainet. Pinnale kogunenud pindaktiivse aine liig saab sinna kogunemise tõttu täiendava energia, mis on võrdne Gibbsi pinnaenergia alanemisega. GS = µSnS
annaabi.ee 
