A.dumas Kolm musketäri terve raamat
piinamise abil tunnistusi välja pressida, mis oleksid võinud hädaohtu saata minu kõrge
käskijanna au ja võib-olla isegi elu.»
«Proua,» sõnas Bonacieux, «teie kõrge käskijanna on truudusetu hispaanlanna. Mis
kardinal teeb, on hästi tehtud.»
«Härra, ma teadsin, et olete argpüks, ihnuskoi ja loll,» ütles noor naine, «aga ma ei
teadnud, et olete ka alatu!»
«Proua, mis te räägite?» ütles Bonacieux, kes ei olnud oma naist veel iialgi vihasena
näinud ja keda nüüd taoline abikaasalik vihasoost kohutas.
«Räägin, et olete vilets nurjatu!» lisas proua Bonacieux, nähes, et tal on jälle pisut
mõju oma mehe üle. «Ah! Või teie teete poliitikat! Pealegi kardinalistlikku poliitikat! Ah!
Teie! Müüte raha eest oma ihu ja hinge saatanale!»
«Ei, mitte saatanale, vaid kardinalile.»
«See on üks ja seesama!» hüüdis noor naine. «Kes nimetab Richelieu nime, nimetab
saatana nime.»
«Vaikige, vaikige, proua, teid võidakse kuulda!»