20. sajandiga on perekonnasuhted muutunud tunduvalt. Anatoli Nekrassovi ja Natalja Geizani raamatus ,,Perekonna loomine" on öeldud, et 21. sajandil vaadeldakse armastust ning suhteid paaris ja perekonnaruumis kui uue aja inimese teadliku loomingu ruumi. Ajaga on inimestel tekkinud rohkem võimalusi ja inimestel on kindlad sihid, mida elult soovitakse, maailmavaated on muutunud, mille tõttu abiellumine ei ole enam nii populaarne. Euroopa Liidus on 1980. aastast alates abielutunnistuste väljastamise hulk kaks korda vähenenud. Kristlik abielu traditsioonilises tähenduses ei ühti enam praeguse, materialistliku ühiskonna mõttelaadiga, ning teineteisele pühendumist ei peeta enam suureks väärtuseks. Abiellumise asemel valitakse lihtsalt kooselu ning ka sellises suhtevormis saadakse lapsi. Aastatega niigi vähenenud abielude hulgas on ka suurenenud lahutuste hulk. Näiteks, 1000 sõlmitud abielu kohta on Venemaal enam kui 600 lahutust, USA-s 559. Lahutuste arv elaniku
Parlamendis tekkis tunne, et oleks mõistlik kui kolooniad kannaksid suure osa sõdade maksumustest. Lõpuks oli ju sõditud nende kasuks. Charles Townshend esitles esimest maksumäärade eelnõu, mida tänapäeval tuntakse tema nime järgi. Maksumäärad nägid ette kõrgemaid makse ajalehtede pealt (mis olid Ameerikas kaugelt liiga avameelsed), kõrtsilitsentsidelt (seal on liiga palju sõnavabadust), ametlike paberite, abielutunnistuste ja sadamadokumentide vormistamiselt. Kolonistid mässasid neile küsimata pealesunnitud maksude vastu, mis olid veel pealegi nii repressiivsed. Selle peale koostas parlament uued ja veelgi karmimad maksumäärad. Nende maksumäärade hulgas oli juunis 1767 ka teelõiv, mis sai Ameerika vabadusvõitluse veelaheks. (Townshend suri kolm kuud hiljem palavikku ega saanud kunagi teada, et tema maksumäärad aitasid luua vaba rahvust.)