kuningale truudust. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium ja selle liitis ühtseks valitseja, kellel võis valdusi olla väga erinevates paikades. Valitseja surma puhul võis riigi mitmeks osaks liita, kuid abielu kaudu sai ka mitmeid riike ühendada. Kuid sellised riigid lagunesid ruttu, sest nende riigikord ja kultuur oli liiga erinev. VALITSEJA Keskaegses riigis sõltus rahva heaolu valitseja isikuomadustest. Edukas kuningas suurendas riigi territooriumi sõdade või abielupoliitika teel. Kui aga valitseja polnud edukas, võidi tema perekond troonilt kukutada. Valitseja edukust mõjutas ka valitsemisaparaat, mis kujutas endast kuninga ümber kogunenud nõukogu. See koosnes mõjukatest aadlikest, kes andsid kuningale poliitilist nõu ja aitasid täita tema põhiülesandeid (kohtumõistmine, finantsasjade korraldus, asevalitsemine kuninga äraolekul). ESINDUSKOGU vasallid mõistsid, et kuninga nõustamine aitab mõjutada tema valitsemispoliitikat ning nad
· Henry VIII armus ära Anne Boleuni, oma kunagise armukese Mary nooremasse õesse. Katariine ei nõustunid vabatahtlikult Henryst loobuma japüüdis end näidata parima ja vooruslikema abikaasana, paavst ei andnud nõusolekut. · Lõi uue anglikaani kiriku 1533. A · Anne sünnitas Henryle tütre Elisabeth. · Henry VIII abikaasad olid Katariina, Anne Boleun, Jane Seymour, Cleve hertsogi õde Anna, Kathryn Howard, Katherine Parr · Abielupoliitika, kaotati kloostrid, anglikaani kirik, paavstist sõltumatuks kuulutamine. · Ainuke poeg- Walesi prints Edward 1537 a (Jane Seymouriga) · Tervislikud probleemid jalahaavandid, peavalud jne. · Järgmine kuningas Edward VI Mary I Tudor Mary I perekond. Isa: Henry VIII Ema: Aragoni Katariina Õde: Elisabeth Vend: Edward Mary I Oli inglismaa ja iirimaa ja kuninganna 1553-1558. Henry VIII tütar abielust Aragoni Katariinaga- ainuke laps, kes ei surnud imikueas.
Gediminase ajal sai sellest selge poliitika. Tekkisid ka mitmed kaupmeeste ja käsitööliste asulad. Riigi tipus oli suurvürst, kes valitses monarhi ja autokraadina maad, mis nominaalselt oli tema oma. Suurvürst oli ka ülemkohtunik ja ilmselt ka ülempreester. Kohustuseks kaitsta maad ja sõlmida lepinguid. Valitses selge vürstide hierarhia. Diarhia probleem õige mitme valitseja puhul on näha kaasvalitseja olemasolu. Olulist osa mängis abielupoliitika. 1325 a andis Gediminas oma tütre mehele poola tulevale kuningale Kasimirile. Vytanis osav sõjamees ja diplomaat, saavutas edu Liivi orduga. 1298 a ühendas Vytenis jõud Riiaga, et võidelda ühiselt Liivi Ordu vastu saades isegi 15 a õiguse oma garnison Riia linna paigutada. Vytenis sekkus ka sõtta Poola trooni pärast. Ta lubas tegutseda ka katoliku munkadel riigis, kuigi ise oli pagan. Sarnaselt kaitsepoliitika lääne suunas ning ekspansiooni poliitika ida suunas.
annaabi.ee 
