Rahvastik Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Rahvaarv ja selle muutumine Euroopas keskaja jooksul. Sündivus, suremus, eluiga. Laste suremus. Abielu ja perekond demograafilisest aspektist (vallaliste osakaal, abiellumisvanus, laste arv perekonnas). Rahvastiku tihedus. Kliima muutumine ja selle mõju rahvaarvule. Nälg, haigused ja sõda kui rahvastikuloolised tegurid. Must Surm ja selle tagajärjed. Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kuigi keskaja demograafiast pole meile kuigi palju tead, on siiski võimalik jõuda mingile ettekujutuseni keskaja majanduse arenguga seotud faktoride põhjal. Tänapäeval
tendents aga Kõige on sama. otsesemalt reguleerisid Viljandimaal oli abiellumisvanus veel mõnevõrra tõusnud, abiellumist Sündimuse langus oli Eestis pikaajaline, sündimus 1850. ja 1860. aastail veel keskmi veel ilmastikuolud ja neljas LõunaTartumaa kihelkonnas oli see suhteliselt aeglane protsess
Nt http://www.quantpsy.org/chisq/chisq.htm http://stattrek.com/online-calculator/chi-square.aspx Loeng 4 (27.09) Keskmiste võrdlus Usalduspiirid T-test Vahemikhinnang Kui tegemist on valimiuuringuga võib lisaks tavalise keskmise esitamisele punkthinnanguna anda ka keskmise vahemikhinnangu. Üheainsa hinnangu asemel pakutakse sellist vahemikku arvteljel, mille iga väärtus võiks võrdväärsena olla parameetri hinnanguks. Keskmine abiellumisvanus on: 23,8-0,1a ja 23,8+0,1a vahemikus - Seda vahemikku nimetatakse usaldusvahemikuks - Punkte (23,7 ja 23,9) nimetatakse usalduspiirideks - 23,7 alumine usalduspiir - 23,9 ülemine Punktihinnangu puhul ei kasutata tavaliselt täiendavaid eeldusi uuritava tunnuse jaotuse kohta, vahemikhinnangu korral aga küll Tihti on eelduseks, et tunnus oleks normaaljaotusega
15 Katkestatud suguühe 8 38 Emakasisene vahend (spiraal) 0,5 5 Laparoskoopiline steriliseerimine 0,3 Kondoom 6 28 Laste arvule perekonnas võivad mõju avaldada järgmised faktorid: demograafilised, s.t. elanikkonna soolis-vanuseline struktuur, abiellumisvanus, lahutumus, migratsioon jms. sotsiaal-majanduslikud, s.t. hariduse tase, pereliikmete sotsiaal- professionaalne staatus, perekonna sissetulek, naise tööhõive väljaspool kodu, korteriolud, lasteasutuste võrk jms. Abiellujad maapiirkonnast on orienteeritud rohkematele lastele kui linnast pärit abiellujad. RASEDUS Rasedust on nimetatud õnnistatud olukorraks.Seda võib pidada ka naise tähtsündmu-
praegusega võib öelda, et oleme jõudnud samale tasemele tagasi: 1000 elaniku kohta on 4,1 abielu aastas (abiellumuse üldkordaja) ehk umbes sama palju kui siis (joonis 6). Alates 1970. aastast on märgata esmaabiellujate vanuse tasast langust, kuid alates 1993. aastast hakkab keskmine esmaabiellumisvanus tõusma. Viimase 20 aasta jooksul on see tõusnud naistel 28. eluaastani, meestel 31. eluaastani. Kogu perioodi vältel on mehed olnud abiellumisel naisest 2–3 aastat vanemad. Keskmine abiellumisvanus on olnud kogu vaadeldava perioodi vältel stabiilne. 1920. aastate lõpu poole oli meeste keskmine vanus abielludes 30,8 ja naiste vanus 12 27 aastat (Ainsaar 1997). Kõige nooremalt abielluti Eestis pärast taasiseseisvumist 1992. aastal: meeste vanus abielludes oli siis keskmiselt 25 ja naistel 22 aastat. Üha olulisemaks on muutunud haridus ja karjäär, mis lükkab abiellumist ja ka laste saamist edasi. Enne
annaabi.ee 
