Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berlini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. 1949 luuakse lääneriiikide poolt sõjaline blokk, milleks on siis NATO 1955 VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN Vastukaaluks USA abiandmisele Marshalli plaani alusel lõi NSVL oma majandusorganisatsiooni VMN, mille abil kontrollis sotsialistlike riikide majandust. Jaan. 1949 asut. NSVL ja rahvademokraatia maad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VMN I asutajaid 6 NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhoslovakkia ja Ungari. 1949 liitus veel Albaania (lahkus 1965), 1959 SDV , hiljem ühinesid Mongoolia, Kuuba, Vietnam kokku 10 liikmesriiki. VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsiooni riikide omavahel
50-a poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö leppe, et seista NSVL vastu. See nn Brüsseli pakt jäi hädiseks ja gruppi laiendati. 1949. a loodi NATO, algul 12 riiki: Brüsseli pakt + Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. 1952 liitusid Kreeka ja Türgi. Kõrgeim organ Nõukogu, mis koosneb välis- ja kaitseministritest. Juhtorganid al 1996. a Brüsselis. Sots. leer 1949 VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks USA abiandmisele Marshalli plaani alusel, lõi NSVL oma majandusorganisatsiooni VMN, mille abil kontrollis sots riikide majandust. Asutajad: NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhosl ja Ungari, hiljem liitusid veel teised riigid. VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsioni riikide vahel, sest kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva. Ehk VMN abil kontrollis Mosvka majandust. 1950-ndatel kuulub sotsialismileeri 13 riiki. Külma sõja ajal on neid riike 15. 1960ndatel teravnevad Hiina ja NSVL suhted
tagasi ei tulnud. Vaheajal oli mässavate eestlaste õnn nendest lahkuma hakanud. Nad olid küll terve võõra soo Eesti- ja Saaremaal peaaegu sootuks hävitanud, mõned kindlad lossid ara võtnud ning suure väega Tallinna ja Haapsalu piiskopilossi ümber piirama hakanud. Nüüd aga kutsusid need vähesed Eestimaa mõisnikud, kes juhtumisi elusse olid jäänud ja Taani maavalitseja Liivi landmeistrit endale appi. Selleaegne landmeister Burchard von Dreileben oli ka kohe abiandmisele valmis.» Ta kartis samasugust mässu ordu maades tekkivat, kui Eestimaa talupojad ennast tõesti võõraste ikkest oleksid vabastanud. Landmeister tõttas tugeva väega Tallinna alla ja võitis eestlasi verises lahingus, enne kui hiljaks jäänud rootslased Soomest ja venelased Pihkvast neile appi jõudsid tulla: eestlased, umbes 209 kümme tuhat meest, langesid peaaegu kõik võideldes, nende hulgas ka Tasuja, selle mässu hing ja viimne täht eesti lootuste taevas.
annaabi.ee 
