Aatommass mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Aatommass on 55,847 amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 56-26=30 neutronit, elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Raua elektroniskeem on: Fe +26| 2) 8) 14) 2) Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall.

Raud

Aatommass on 190,2 , sulamistemperatuur 3033 oC ning keemistemperatuur 5027 oC. Tema agregaatolek toatemperatuuril on tahke ning kõvadus Mohsi järgi 7. Osmiumil on kõige suurem valentsus ja ta reageerib juba toatemperatuuril ja eriti kuumutamisel õhuhapnikuga, moodustades osmiumtetraoksiidi.

Osmium

Aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol−1.Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas.

Erinevad gaasid ja kasutus

Aatommassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Tina sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 , seega veest 7,29 korda raskem.

Tina

Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides.

Eksami kordamisküsimuste vastused

Aatommass on 12. Loodusliku süsiniku aatommass ei ole aga täisarvuline ja on 12,011. See on tingitud sellest, et looduslik süsinik sisaldab endas umbes 1,1 % isotoopi C13. Isotoop C12 sisaldab tuumas 6 prootonit ja 6 neutronit.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

Aatommass on 1,00797 • Elektronegatiivsus 2,1 • Elektronkonfiguratsioon 1s1 • Tavaliseim oksüdatsiooniaste on I, sest enamasti käitub redutseerijana loovutades ühe elektroni.

Vesinik-Hapnik-Väävel

Aatommass – on suhtarv, mis näitab mitu korda on elemendi aga on tõestatud 4 ühesuguse keem-se sideme olemasolu, mis tek Reaalgaasi iseloom, kriitilise oleku esin.

Keemia eksami spikker

Aatommass – aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes • Miks tekivad molekulid? Muutuste kulgemise suund vastab energia miinimumi printsiibile.

Keemia mõisted

Aatommass on aatommassiühikutes väljendatud aatomi mass, massiarv on aatommassile lähim täisarv, mis on võrdne tuuma prootonite ja neutronite koguarvuga.

Füüsika konspekt

Aatommass - arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik molekulaarne aine-molekulidest koosnev keemiline aine

KEEMIA JA FÜÜSIKA TK

Aatommass – aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi osakesed ja nende laengud – neutron (0); prooton (+); elektron (-)

Keemia

Aatommass – on suhtav, mis näitab mitu korda on elemendi Gaasi molekulaarruumala on ruumala jagatud moolide ruumala.

Keemia eksami spikker

Aatommass on aatomi mass aatommassühikutes, mida saab leida kui liita kokku prootonite ja neutronite arvu aatom tuumas

Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

Aatommass on tuumas leiduvate prootonite ja neutronite masside summa. Sama prootonite arvu juures voib aatomites

Tehnomaterjalide kontrolltöö

Aatommass - Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Mõisted

Aatommass on 1,008. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub vesinik 1. perioodis ning IA rühmas.

Vesinik ja hapnik

Aatommass – süsinikuühikutes aatomi mass Süsiniku 12C aatommass on 12 amü (amü - aatommassi ühik)

Keemilised elemendid

Aatommass – suhtearv, mis näitab, mitu korda on elemendi aatomi mass suurem 1/12 12/6 C aatommassist.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

Aatommass ar – aatomi mass aatommassi ühikutes Molekulimass Mr – molekuli mass aatommassi ühikutes.

KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid

Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis.

Keemia alused

Aatommassiühik on dimensioonita suhteline massi mõõtühik, mis baseerub süsinikuaatomil.

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused

Aatommassiühik – aatomi masside mõõtmiseks ning näitavad kui vähe aatomid kaaluvad.

Eksami kordamisküsimuste vastused

Aatommass – aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar.

Keemia mõisted

Aatommass – aatomi mass aatommassiühikutes (1amü=1,66*10 − g) 24

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Aatommassiühik – mikroosakeste massi mõõtühik, 1/12 C-12 aatommassist.

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

Aatommass on tuumas leiduvate prootonite ja neutronite masside summa.

Tehnomaterjalide kontrolltöö

Aatommass – aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass.

Keemia riigieksami põhimõisted

Aatommass – e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv

KEEMIA PÕHIMÕISTED

Aatommass – aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes.

Kokkuvõte keemiast

Aatommassiühik - tuumafüüsikas kasutatav süstemaatiline mõõtühik.

Elementaarosakesed

Aatommass on 28,086 Järjenumber perioodilisussüsteemis on 14.

Referaat metallid

Aatommass – aatommassiühikutes (u) väljendatud aatomi mass.

Füüsika teemade konspekt

Aatommassiühik - 0 süsiniku aatomi massist (1 amü = 1,66*10-24 g).

Konspekt

-1

Aatommass - ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 ∙ 10 -27 kg.

Keemia põhimõisted

Aatommass – aatomi mass aatommassiühikutes, tähis A r .

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Aatommass - aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

Aatommass on ühikuta suurus, tegemist on suhtarvudega.

Keemia põhimõisted

Aatommassi ühikuks on võetud 1/12 süsiniku aatomi C12 massist.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

Aatommassiühik on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatommassist.

Füüsika 12.klassile

Aatommass – on ühe aatomi mass aatommassiühikutes

Mõisteid keemia riigieksamiks

Aatommassiks on 58,9332. Koobalti värvus on hõbevalge.

Koobalt

Aatommassiga aine on ununoktium, kuid see ei ole metall.

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL

Aatommassiühik - ühe aatomi mass (g) g/cm3- tihedus

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

Aatommass – aatomi mass aatommassiühikutes.

Keemia põhimõisted

Aatommass – keemilise elemendi aatomi mass.

Eksami teemad ja vastused

Aatommass on 59 ning järjenumber 28.

Nikkel

Aatommass on dimensioonita suurus.

Keemiakursuse kokkuvõte

-1

Aatommass on 28,086 • Oksüdatsiooniaste ühendites +4 • Sulamistemperatuur: 1417 ºC • Tihedus: 2330 kg/m³ • Räni on hapniku järel levinuim element maakoores ,moodustades 29,5% maakoore

Räni

-1

Aatommass - keemilise elemendi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (1⁄12 süsiniku aatomi massist) INTEKS – näitab aatomite arvu molekulis Xn H – üks vesiniku aatom H2 – vesiniku molekul

Keemia

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

sümpoosium - Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti