Eesti uusima aja ajalugu
korrastamine.
Kuid selle asemel, et omariiklus kokku variseks, leiti uus moraalisüst. Kui selgus, et keegi
teine nende kodumaad ei kaitse, kasvas vabatahtlike arv (Skautpataljon, Sakala Partisanide
Pataljon, Kalevlaste Malev jne) Nende moodustatud üksused paistsid silma lahingumoraali ja
võitlustahtega ning neid kasutati otsustavates lahingutes. Eriti kuulus oli J. Kuperjanovi
partisanisalk, mis tegutses vaenlase tagalas. Eriti oli roll kooliõpilastel. Rahvaväe arvukus
kavas tänu sellele aastavahaetusel 6000 peale ja jätkas kasvu. See aitas kaasa rahva meeleolu
muutumisele ja omariikluse toetus kasvas. Rahvaväe juhtimine paranes pärast seda, kui
23.dets loodi ülemjuhataja ametikoht ning kogu sõjategevuse koordineerimine koondus
staabiülema J. Laidoneri kätte ja Jaan Soots oli ka staabiülem. Siitpeale hakkas tegevus
minema sihiliseks.
Välisabi: Suurbritannia, Soome, Skandinaavia.
Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga välisriigid, 20.