Kultuurigeograafia konspekt
ajaloolis-narratiivset lähenemisviisi, kontentanalüüsi, diskursuseanalüüsi, süvaintervjuusid ja küsimustikke.
Eesti maakasutuse ruumiliste ja ajaliste muutuste kihtide uurimiseks oleme kasutanud kaardianalüüsi,
arheoloogilisi inventuure ja ajaloolisi andmeid. Viimasel ajal on teaduslikku uurimistöösse kaasatud ka n-ö
tavainimesi, kohalikke.
Maastik on ajaloolise mälu muster, mis koosneb aastatuhandetevanuse inimkultuuri nähtavatest ja
nähtamatutest jälgedest. Inimesed on ümbruse aktiivsed loojad ja taasloojad. Traditsioonilised maastikud on
püsinud muutumatuna mitme inimpõlve vältel, samas kui moodsad maastikud muutuvad mitu korda ühe
põlvkonna jooksul Palang ja Mander (2000) eristanud Eesti maastike arengus viit etappi:muistsed, mõisa-,
talu-, nõukogude ja postmodernsed maastikud. Muistseid maastikke on küllaltki raske ette kujutada, sest
need on suurelt jaolt hävinud
annaabi.ee 
