Hiina kunst Hiina kunstikultuur on kestnud juba peaaegu pronksiajast tänapäevani välja.Juba IV aastatuhandel eKr loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel eKr kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikkuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür).
Sarnaseid luuriistu on leitud ka jõe idakaldalt Tõrvalast. Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega. Sellesse perioodi kuulub mitu asulakohta Narva jõe ääres - Kroodi ja Vihasoo III asulad, kust on leitud Eesti vanimat Narva tüüpi keraamikat . Kuna varaneoliitilised asulad on tihti seotud varasema asustusega, võiks arvata, et vana mesoliitiline rahvastik püsis vähemalt osaliselt edasi. III ja II aastatuhandetel e.Kr. levis Eestis nn. venekirveste kultuur, mida iseloomustavad kaunilt lihvitud vene(paadi)kujulised, silmaga kirved ning väikesed nöörijälgedega savinõud. See rahvas mattis oma surnuid madalatesse maahaudadesse. Üks tuntumaid on Sope kalmistu, kust on ühtekokku leitud 9 luustikku. Teine sarnane matmiskoht paiknes Koogu mõisa lähedal. Venekirveste kultuuri asulatest on leitud suhteliselt nõrku jälgi: nöörkeraamikat esineb mõnede
mõjutanud, kuid ei suuda kontrollida. Loodus on ettearvamatu ja me ei tea iial, mis juhtuda võib. Inimestese suutmatus ja tahtejõu puudumine. Kõik on tegelikult inimeste endi kätes. Oleks naiivne loota, et keegi teine teeb musta töö ära. Pigem ollakse olukorraga leppinud ja ei viitsita või ei taheta vastu hakata. See kasvatab inimestes viha ja kibestumust ja aitab kaasa uute sõdade ja konfliktide tekkele. ,,Kas me ei peaks, pärast pidevat sõjapidamist kõigil nendel aastatuhandetel, endalt küsima, kas tervel inimsool on mõni konstruktsiooniviga, et me alati muutume vägivaldseteks. Kas me oleme agressioonide tõttu määratud allakäigule? Me kõik tahame rahu. Kas siis ei ole mingit võimalust end muuta, enne kui on liiga hilja? Et me suudaksime õppida vägivallast loobuma. Püüda saada uutmoodi inimesteks, väga lihtne. Aga kuidas see peaks sündima ja kust me peaksime sellisel juhul alustama? Ma arvan, et me peaksime alustama vundamendist. Lastest
1368-1644 Mingi dünastia 1644-1912 Mandzude dünastia Hiina kunsti arengust on olemas märksa selgem ülevaade kui India kunstist, sest hiinlased ise hakkasid juba väga ammu oma kunsti arengut jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast kuni tänapäevani välja. Juba IV aastatuhandel e.Kr. loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel e.Kr. kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega
Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas inimlased tänapäeva inimeste leellastest 2. 5-2 miljonit aasat tagasi mitu hominiidide liiki, sh australopiteekused. Australopiteekused olid ühed varasemad teadaolevad hominiidid. Pool meetrit pikad,
Hiina kunsti arengust on üldiselt olemas märksa selgem ja täpsem ajalooline ülevaade kui näiteks India või Aafrika kunstist, sest hiinlased ise on juba väga ammu hakanud oma kunsti arengut teadlikult jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast tänapäevani välja. Juba IV aastatuhandel e.m.a loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel e.m.a Shangi dünastia ajal kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Hiina arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. See on rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud telliseid. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värviliste keraamika ha puunikerdustega
India, Hiina, Jaapani kunst Kunst sai alguse erinevates maailma kohtades ja erinevatel aastatuhandetel. Tänapäevani on säilinud vähesed näited, aga see on andnud aluse meie praegusele kunstile. Võtame võrdluseks India, Hiina ja Jaapani kunsti. Kõige vanim maa, kus kunst tekkis on India. Juba umbes 4500 aastat tagasi eksisteeris seal kõrgeastmeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Indiale järgneb Hiina, kus juba 4 aastatuhandel e.Kr. loodi kõrgkeraamika ja 2 aastatuhandel e.Kr. kujunes välja erinevad arhitektuurivormid
tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Erinevalt neandertalllastest asustati ka tasandikupiirkondi ja koobaste kõrval elati mammutiluudest või puidust karkassiga ning loomanahkadega kaetud onnides. Järk-järgult täiustus kivitöötlemise tehnoloogia ning senisest enam hakati kasutama loomaluid ja -sarvi keerulisemate tööriistade valmistamiseks (n ahingud, harpuunid, luust õngekonksud jne). Uue jahirelvana võeti paleoliitikumi viimastel aastatuhandetel kasutusele vibu (Aafrikas u 60 tuh a tagasi; Euroopas u 9000 eKr) ning kodustati koer. Tollane peamine inimeste sotsiaalne üksus põhines sugulusel e sugukonnal. Sugukond koosnes võrdsel ühiskondlikul positsioonil olevatest lähisugulastest, kelle tööjaotus tulenes nende soost: mehed tegelesid valdavalt küttimise ja kalastamisega, naised korilusega. 2.3. Vaimse kultuuri areng:
maailma. Nazca kujundid on valminud eri sajanditel. Loomafiguurid on loodud peamiselt 1800-1400 aastat tagasi, sirged jooned märksa hiljem. Kuigi loomafiguure on võimalik võrrelda tegelikult olemasolevate loomaliikidega, on kindlasti tegemist üleloomulike olenditega, kel oli eriline koht kunagises indiaani usundis. Kokku leidub sel ligi 400 ruutkilomeetril sadu jooniseid. Kujutised on tänaseni nii hästi säilinud peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on seda soosinud viimastel aastatuhandetel püsinud looduslikud olud. Teine oluline tegur on, et viimastel sajanditel pole inimesel Nazcasse asja olnud. Aven oletab, et jooni kasutati rituaalide läbiviimisel. Näiteks tagamaks põldudele viljakust. Mööda ettemärgitud radu võidi korraldada palverännakuid, nagu neid harrastavad mõned Andide indiaanihõimud ka praegu. Nazca maajooniste kaudu puutud kokku mõtteviisiga, mis näib nii eripärane, et annab mõtisklemisainet pikaks ajaks
Rannikumaastike piires saab eristada kiiresti muutuvat nüüdisranda, kus valitsevad looduslikud protsessid,ning vanade rannamoodustistega rannikuala, kus looduslikud muutused toimuvad palju aeglasemalt ja peamised muutused on seotud inimtegevusega. Tänapäeva maastikest jääb Saaremaal mere vahetu mõju alla ainult umbes 1%. Nende kahe rannikumaastiku vööndi vahel on üldjuhul tihe seos, mis on seletatav ühesuguste loodustingimustega viimastel aastatuhandetel mandrijääjärgsel perioodil. Nüüdisranna maastikuline liigestatus põhineb rannavöönditüüpide vaheldumisel, mille tingib vana pinnamoe liigestatus, avatus lainetusele, rannikumere sügavus jm.Nüüdisaegsete maismaaliste maastike iseloomustuses on kõige olulisem rannavööndi osa rand. Laialdaselt levinud möllirand kujuneb madala rannikumere ääres, kus merelained hääbuvad ega lõhu kujunevat taimkatet. Möllirandu kohtab sagedamini Saaremaa kaguosas (Kuressaare
amulettsilmadega. Lauvärve hakati kandma templikujudele, et need näha saaksid ja isegi surnuid hakati grimeerima, et nende välimust elulähedasemaks muuta. (Fagan, 2007, lk 284) 5 1.1.2 Kosmeetika kandumine naaberriikidesse Egiptlaste preester üritas küll ära hoida kosmeetika retseptide levimist teistesse riikidesse, kuid see juhtus siiski tänu Vahemere kaubandusele esimestel aastatuhandetel eKr, Kreekasse ja Rooma. Seal elavatele rikastele inimestele oli kõrgmood saanud elus väga oluliseks. Kanti parukaid, punast huulepulka ja ka valget puudrit. Roomas oli viidud asi selleni, et naisi ei peetud enam ilusaks, kui nad ei kandnud meiki. Naistele õnneks, kasutati sellel ajal kosmeetikas looduslikke aineid, näiteks huulepulkasid ja kreeme tehti taruvaigust, oliiviõlist ning roosiveest. (History of Cosmetics)
Metalli sulatades märgati, et mõned vasemaagis leiduvad lisandid parandavad terariista vastupidavust neid hakatigi metallisegusse lisama. Nii võeti kasutusele metallisulam pronks. Metalliaeg algas eri kohtades eri ajal. Euroopasse jõudis metallivalmistus Lähis-Idast, kõigepealt levis Kagu-Euroopasse. Vanimad leiud Balkanilt ja selle naabrusest. Vanimad: sepistatud helmed, naasklid (5 at eKr). Ilmselt idee levik, kõiges muus jätkus esialgu kohalik varasem traditsioon. Järgmistel aastatuhandetel õpiti vaske ja pronksi tundma peaaegu kogu Euroopas, u 2400 eKr hakati Kesk-Euroopas sulatama pronksi kohalikest vase- ja tinamaakidest. Sealt levis järgmistel sajanditel Põhja-Saksa aladele ja Lõuna-Skandinaaviasse. 3. at eKr pronksitöötlemine Euroopa idaosas, Kaukaasias, Lõuna-Venemaal, Uurali mäestiku lõunaosas. Oskus arvatavasti otse Lähis-Idast. Sealt lähtunud esemed ja mõjutused ulatusid kaugele läände, kuni Soomeni. Eesti vanimad pronksesemed samuti Ida-Euroopast.
mitmekesisusest ning kaitsest, metsatööstusest ja metsatoodete kaubandusest, jahindusest, metsateadusest ning -haridusest. Kindlasti on säästva arengu printsiipide järgimine metsanduses nüüd ja edaspidi oluliseks osaks keskkonnakaitse üldiste põhimõtete rakendamisel ja ühiskonna arengus tervikuna. Kalle Karoles Ajalooline ülevaade Metsade kujunemine praegusel Eesti territooriumil sai alguse pärast viimase mandrijää taganemist enam kui kümme tuhat aastat tagasi. Esimestel aastatuhandetel oli metsasuse mõjutajaks loodus ise. Võib oletada, et metsade leviku kõrgajal oli üle 80% maismaast kaetud metsaga. Inimene muutus metsi mõjutavaks teguriks üleminekul küttimiselt ja koriluselt põlluharimisele. Alates põllumajanduse ulatuslikumast levikust umbes 3000 aastat tagasi hakkas metsasus, küll tagasilöökidega suurte sõdade ja taudide aegu, järjekindlalt vähenema. Minimaalse seisu saavutas see arvatavasti 19. sajandil, kui metsad moodustasid vähem kui 30%
Asulakoht Mekongi jõe lisajõe ääres Korat platool Põhja-Tais. Esimesed arheoloogilised kaevamised siin 1965. a. Leiti riisi jälgi, mis olid jäänud koha vanimast asustuskihist leitud savinõude seinte külge. Need leiud ajast, mil madalikud olid juba asustatud ning siit leitud riis oli kodustatud. Samast kohast ka koduloomade luid. Sealsed asukad olid paiksed põlluharijad, kelle põhitoidus tuli riisist ja veistest. Küttimine ja korilus olid vähem olulised kui eelmistel aastatuhandetel. Hiina varase põllundusega on lood samuti segased. Sai ilmselt alguse iseseisvalt kolmes eri piirkonnas: lõunarannikul, põhjas ja idarannikul. Ei teata täpselt, millal põllundus Hiinas algas. Chang: see võis toimuda juba u 10 000 eKr, kui seal hakati kultiveerima juurvilju. Võimalik, et ka Hiinas kasutati korraga väga paljusid erinevaid taimi, nagu seda oli tehtud ka eelkirjeldatud Kagu-Aasias. Varsaseim põllunduslik asula Hiinas Hemudu (u 50004000 eKr)
Kärdlas, Põlvamaal Ilumetsas ja muud. Eesti suurim ja vanim, Neugrundi kraater, asub Osmussaare ligiduses meres. Hiljem lisandusid geogeensed mõjutused, näiteks mandrijää liikumine, tuul, vesi, raskusjõud. Nii on tekkinud voored, moreenid, oosid, tuule mõjul luited, vee toimel kaldajärsakud, pangad, ürgorud. Raskusjõud on tekitanud rusukuhikuid. Biogeensed ehk elutekkelised on kas taimestikust (sood) või loomastikust (sipelgate kuhilpesad) tekkinud pinnavormid. Viimastel aastatuhandetel on maapinnavorme muutnud ja kujundanud ka inimeste tegevus (linnamäed, puistangud, karjäärid, teetammid jms). --- 24 Madalaim piirkond, Lääne-Eesti, jääb enamasti kõrgusvahemikku 0 - 50 meetrit üle merepinna. Kõrgemad künkad asuvad Kagu-Eestis, Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi ulatub 318 m üle merepinna. Maastikulist mitmekesisust suurendavad mitmed ürgorud ja järvenõod (Rõuge, Piusa, Viljandi jt). ((Foto: Lääne-Eesti madalik matsalu rahuuspargis
Budismiaja kunsti eesmärgiks oli aidata mediteerimisel koondada mõtteid Buddha õpetusele. Budism levis Hiinasse Indiast, õitseaeg Hiinas oli 6.-18. saj, siis toimus langus; uus tõus algas 20. saj enne kommunistide võimuletulekut. Hiina kunstikultuur on nõnda peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast tänapäevani välja. Juba 4. aastatuhandel e.Kr loodud kõrgetasemeline keraamika ja 2. aastatuhandel e.Kr Shangi dünastia ajal kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Nagu ka teistes ühiskondades, oli Hiinas kunsti areng koondunud põhiliselt jõukamate ringkondade mõjusfääri. Alles hiljem tekkisid mitte-utilitaarsetel eesmärkidel loodud aiad ja aiandus levis ka teistes sotsiaalsetes klassides, peamiselt küll jõukamate linnakodanike seas. Varast maastikukujundust mõjutas peamiselt maalikunst ja poeesia. Vaatepind maalile asus maapinnast kõrgemal või otse pildi sees. Inimene ei olnud pildil tähtsam ümbritsevast
Eesti pinnamood on kujunenud erinevate tekketegurite toimel. Pinnavormid jaotatakse tekkeviisi järgi nelja rühma: kosmogeensed, geogeensed, biogeensed ja antropogeensed. Kõik need erinevad üksteisest nii tekkemehhanismi poolest kui ka selle poolest, millisel geoloogilisel ajal nad on kujunenud. Maa planetaarse arengu etapil valdasid kosmogeensed tegurid, seejärel lisandusid geoloogilised, hiljem bioloogilised ning viimastel aastatuhandetel ka inimtegevusest johtunud protsessid. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Nt: kõrgustikud, lavamaad e platood, madalikud, nõod ja orundid, Balti klint (Põhja- Eesti paekallas). Kosmogeensed pinnavormid on meteoriidikraatrid. Kaalis on säilinud 9 (peakraatri Ø 110 m, vanus vähemalt 4000 aastat) ja Ilumetsas 3 kraatrit (Põrguhaua Ø 80 m, vanus 6600 aastat)
annaabi.ee 
