AJALUGU - Eesti aeg, esimene KT (teha allikaosa)
IV juuni juuli 1919: sõda sõjas ehk Landeswehri sõda
Konflikt eestlaste ja sakslaste-baltisakslaste väeüksuse(Landeswehr) vahel. Eestlased ja
sakslased said keskel pärast venelaste minemaajamist kokku. Sakslased ei jäänud aga
pidama, vaid liikus põhja poole, et saada ka Põhja-Läti ja Eesti, et rajada baltisakslaste riik.
Sellest pärineb Võidupüha 23.juuni 1919 e Võnnu lahingu võit. Oluline, sest baltisakslased
olid eestlaste üle aastasajandeid valitsenud(hunt, katk). NB! Riia polnud eestlaste käes.
V 1919.aasta teine pool: piirilahingud
NVm üritab võimalikult sügavale Eestisse sisse tungida ja vastupidi, et saada paremaid
tingimusi rahuläbirääkimisteks. Hakatakse juba pindasondeerima, et sõlmida rahu. Oli olnud I
ms ja Vabadussõda, Eestil ressursse sõja pidamiseks vähe ja sõjatüdimus.
3.jaanuar 1920.aastal relvarahu e sõjategevus kahe poole vahel lõppes.
Ametlik rahu 2.veebruaril 1920 Tartus.