See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu, kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, linast ja nõgestest. Vokki esialgu ei tuntud, lõnga kedrati käes hoitava värtnaga. Lõnga värviti taimevärvidega.
loendus. · Kvartalloendus · Avioloendus meetod, mida kasutatakse enamasti avamaastikel (tundras, kõrbes, stepis). · Petersoni meetod (Mark and catch) enamasti kasutatav uurimisobjektides, mitte niivõrd jahinduse igapäevatöös. Püütakse mingi osa loomi kinni, märgistatakse ära ja siis jälgitakse looduses. · Loendus ulukite kogunemiskohtadel Läbi aegade on fikseeritud ulukite arvukus lihtsalt jahimeeste aastaringsete tähelepanekute järgi, see meetod toimib siiamaani. JAHIMEETODID Jahiviisid · Ajujaht · Varistusjaht ulukit oodatakse kindlas kohas, kus on teda oodata (põld, männinoorendik). Niimoodi peetaks jahti meie mitmetele sõralistele. · Hiilimisjaht peab teadma ulukite käitumist, mida selga panna, vastutuult loomale peale minna (mitte allatuult) jne. · Peibutusjaht loom hiilib jahimehele ligi, mitte vastupidi
Inimesed tegelesid eeskätt küttimisega (mets). Tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Inimesed elasid sesoonnsetes külades ehk kogukond vahetas elupaika teatud piirkonna sees vastavalt aastaajale ja kuidas on parem süüa hankida jne. Reviiriks nimetatakse seda ala, kust kogukond elatist hankis ja mille piires asukohta vahetati. 6500 eKr asustus laheneb siseveekogudelt rannikule, sest metsaküttimisega hakati tegelema mereküttimisega eeskätt hülgejahiga. Sesoonsed külad asenduvad aastaringsete küladega. Kokku on Eestis leitud mesoliitikumist umbes 100 külakohta. Inimeste arv külas sõltus sellest, palju toitu oli. Kuni 40 inimest moodustasid ühe kogukonna, paras hulk, et hankida ja jagada toitu võrdselt. Eesti aladelt matusepaiku pole leitud, Lätist on leitud, kuna on sama Kunda kultuur, siis järeldame, et maeti maasse kaevatud haudadesse ja tegemist oli laipmatustega. Laibad on pandud hauda selili. On säilinud ripatseid ja tööriistasid, mis on pandud hauda kaasa.
annaabi.ee 
