päike” 1971 jt). Eno Raud on teinud ka rahvaluuletöötlusi lastele („Kalevipoeg” 1961 jt) , kirjutanud reisilugusid („Rein karuradadel” 1962, „Põdrasõit” 1965), lastenäidendeid, filmistsenaariume („Tuli öös”, „Naksitrallid” jt) ning koostanud ülipopulaarsed lastekirjanduse kogumikud „Kirju-Mirju” (I-II 1969-1974). Eno Raua lasteraamatuid on kahel korral auhinnatud lastekirjanduse aastapreemiaga. „Jälle need naksitrallid” I-II sai 1986. aastal Nõukogude Eesti preemia. 1974. aastal kanti Eno Raud nimi IBBY aunimekirja („Naksitrallid” I). Eno Raua lasteraamatuid on tõlgitud ca 30 keelde.
sarja esimene raamat, siin veel viiendat sõpra pole, tema ilmub välja alles siis, kui algab kool. Selle asemel tuleb juttu sellest, kuidas Max ja Roos peavad oma seitsmendat sünnipäeva. Tõlked Emil Kolozsvar Grandpierre "Imeflööt" (1959) Kálmán Mikszáth "Must linn" (1966) Iván Mándy "Csutak astub lavale" (1977) Éva Janikovszky "Kui ma oleksin suur", "Minuga juhtub alati midagi", "Usu või ära usu. Autasud Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Ema ja poeg ,,"Arabella" on nii õudne, et väikestele lastele ei tohi selliseid raamatuid kirjutada" arvas pisike Mihkel Raud ema Aino Perviku romaani kohta. ,, "Musta pori näkku" on üsna kurb, aga hästi õnneliku lõpuga raamat" arvas Aino Pervik poja romaani kohta. Kasutatud kirjandus http://www
AINO PERVIK Maria Maasing EESTI LASTEKIRJANIK LUULETAJA TÕLKIJA Sündis Rakveres 22. aprillil 1932 Oli abielus tuntud kirjaniku Eno Rauaga Esimene lasteraamat " Kersti sõber Miina" On tõlkinud ungarikeelseid raamatuid eesti keelde Tunnustus Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga A. Perviku lasteraamatuid "Kaarist on kasu" "Väikesed vigurijutud" "Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte" "Kunksmoor" "Kunksmoor ja kapten Trumm" "Arabella, mereröövli tütar" "Sookoll ja sisalik" "Kallis härra Q" A. Perviku lasteraamatuid
Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 2006-2011 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab toredatele karakteritele ja muinasjutufantastikale rajatud nõiamoori-lugu Kunksmoor, mis lapsele arusaadaval ja humoorikal moel käsitleb armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu jm küsimusi. Raamat sai 1975. a. lastekirjanduse aastapreemia ning jagas esikohta 2000. a
Tunnustused · Valgetähe IV klassi teenetemärk, 1998 · Riigivapi II klassi teenetemärk, 2000 · Välisministeeriumi kultuuripreemia, 2010 Tõnu Kaljuste on Grammy auhinna nominent ning pälvinud mitmeid plaadistusauhindu: · Diapason d´Or l´Annee 2000 · Cannes'i klassikalise muusika auhind · Edisoni auhind Tõnu Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige, teda on autasustatud Jaapani ABC Muusikafondi aastapreemiaga ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinnaga, samuti sai ta 2004. aastal Eesti Kultuurkapitali peapreemia. Koostöö Tõnu Kaljuste on pühendanud olulise osa oma tegevusest eesti heliloojate loomingule (Heino Eller, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür), kelle muusikat on ta plaadistanud firmale ECM. Kaljuste on plaadistanud kõik Mozarti vesprid ja litaaniad ning Vivaldi kirikumuusika (Carus)
ühendab aegruum – XX sajandi keskpaik ja Harala küla. Proosa ja luule piirimail seisvate n.ö. lõpetatud isikulugude sõnastusviis matkib kõnekeelt, luues vestmise illusiooni, kusjuures autor kasutab vaheldumisi nii mina- kui ka temavormi. Esitatud on jällegi Traadile nii südamelähedane teema: läbilõige eesti küla elu ja olude muutlikkus. “Harala elulugude” seeria jätkub ka värsikogus “Sügislootus”. “Harala elulood” hinnati J.Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga. Vaadates Traadi hilisemat luulet (näiteks “Hilised talled”, 1976), siis näib, et tema masenduseperiood on mööda saanud, taas väärib elu kiiduhümne. Taas proovib autor leida võimalusi vastuolude tasakaalukaks hindamiseks, püüdes kõike ühiskondlikku ja rahvuslikku mõtestada läbi isikliku mina. Tema kontakt olevikuga on avardunud, pidepunkte leiab kõige tavalisemast argielust ja kodumullast. Tundub, et kirjanik on jõudnud arusaamisele, et elust põgenemine ei ole väljapääs
Detsembril 1953.aastal. Ta on lõpetanud 1972.a Tallinna Muusikakeskkooli klaverierialal ja 1977. a Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositisoonierialal. Aastatel 1977-1979 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris. Aastast 1979 on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õppejõud. R.Eespere on tunnustatud Eesti muusika aastapreemiaga 1989.a , Valgetähe IV kl. teenetemärgiga 2001.a, Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" 2001/2002. A, Riho Pätsi Fondi koolimuusika stipendiumiga 2004.a ja Eesti Kultuurkapitali heliloomingu preemiaga 2008.aastal. Ta on kokku pannud ka mitmeid laulikuid algklasside õpilastele. René Eespere sai laiemalt tuntuks 1970. a-tel "Vanemuises" lavastatud lühiballettidega "Inimene ja öö", "Fuuriad" ja "Kodalased". 1986 kirjutatud "Kaks jubilatsiooni"
temast erineb.“ (M. Müürsepp, … 1995:43). Aino Pervik väärib mitmete viljakate fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga, kellega on tal 3 last (kaks poega ja üks tütar). Aino Pervikut on kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga „Paula õpib emakeelt“ 2004. a. IBBY aunimekirja. Oli 2006. ja 2007 a. Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001 a. Valgetähe V klassi ordeniga. AINO PERVIKU LOOMING Aino Perviku raamat „Kersti sõber Miina“ ilmus 1961. aasta ja on üsna tavapärane tüdrukutejutt (R. Krusten 1995: 211). „Kersti sõber Miina“ käsitleb keskmise kooliea isiksuseeetikat ja inimsuhteid ( O. Kruus,… 1995 ja 2000: 405).
kogumikena, ta on kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ning kriitikuna. Alates 1996.aastast kuulub Andrus Kivirähk Kirjanike Liitu. Kirjaniku üks populaarseim teos ,,Rehepapp" tegi Kivirähki 2000.aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Kivirähkile on osaks saanud ka mitmed tunnustused, näiteks on ta kahel korral, 1995.ja 2000.aastal, pärjatud Eesti kirjanduse aastapreemiaga. Andrus Kivirähki menu taga on huumor, ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori, kui vana oli sotsiaalne, siis Kivirähki huumor on absurdne, mis pilkab eestlaste rahvustunnet ja kõike püha. Kirjanik ise end romaanikirjanikuks ei pea, talle meeldib teatrile kirjutada. Loomeprotsessi juures naudid ta kõige enam algust, kui ideed alles tekivad ning tekib ettekujutas, kuidas kõik olema saab. Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" ilmus 2007.aastal
Esimene luuletuskogu "Pilvede püha" ilmus 1965. aastal. Sestsaadik on temalt ilmunud kümme luuletuskogu, kolm luule valikkogu ja kolm proosateost, samuti esseesid ja lasteraamatuid ning paar draamat. Aastast 1967 sai Viivi Luigest vabakutseline kirjanik, Eesti NSV Kirjanike Liitu astus ta 1970. Luuletuskogud "Põliskevad" (1975) ja "Rängast rõõmust" (1982), samuti Leopoldi-lood lastele (19741976) ning romaan "Seitsmes rahukevad" (1985) auhinnati Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga 1976, 1977, 1983 ja 1986. Ka Tammsaare-nimeline kolhoos pärjas Viivi Luige esik-romaani oma tähelepanuga 1986. aastal ning hääbuv Eesti NSV kuulutas ta teeneliseks kirjanikuks, ühtlasi määrati talle järgmisel aastal ENSV riiklik preemia. Lõpuks, taasiseseisvuva Eesti künnisel 1988, sai Viivi Luik hinnatud tunnustuse Juhan Liivi auhinna. Viivi Luige loomingut on tõlgitud vene, itaalia, rootsi, tsehhi, slovaki, saksa, soome, norra, ukraina, hollandi, prantsuse,
Tema loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Kahel korral on hinnatud Eno Raua raamatuid lastekirjanduse aastapreemiaga, ,,Jälle need Naksitrallid" raamatu I ja II osa sai 1986 aastal Nõukogude Eesti preemia. 1974. aastal kanti Eno Raua nimi IBBY nimekirja (Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu). Eno Raud suri 9
03.2011) 21 Eesti Käsipalliliit, http://www2.handball.ee/est/voistlused/eesti_kv/ > Link: Poeglaste C,D klass (19.03.2011) 22 KOPPELMAA, K., Harju Spordiliidu vastuvõtul selgusid parimad sportlased ja koolidevahelise võistluse võitjad, 2006, http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2006/St4/harju.htm (13.03.2011) 8 Evi Lauer on pärjatud 2003. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga, 2004. aastal valiti Anija Vallavalitsuse ja LC Anija poolt Anija Aastainimeseks, 2006. aastal tunnustati Valgetähe medaliga ning 2007. aastal sai ta Haridus- ja teadusministri tänukirja. Vabal ajal tegeleb ta aianduse ja fotograafiaga. Hetkel seob spordiga Evi Lauerit see, et ta tegeleb käsipallivõistlustel lauakohtunikuna. 2.4 Urmo Sitsi Urmo Sitsi sündis 1971. aasta 15. novembril Tartus. 23 Juba kooli ajal oli Urmo Sitsi sportlik.
annaabi.ee 
