pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. TÄHE KIIRGUS Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. DOPLERI EFEKT - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Parallaksi järgi kauguse mõõtmisel on ühikuna võetud kasutusele PARSEK (pc) kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede kaugus). 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. ABSOLUUTNE TÄHESUUURUS M=m+5-5logp Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga.
Kuuvarjutus saab toimuda ainult täiskuu ajal, kui Maa on Päikese ja kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. Millise kuufaasi ajal toimud päikesevarjutus? Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. Tekib, kui kuu satub Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. VALGUSAASTA- Vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli umbes 0,3 parsekit. PARSEK- kaugus, millele vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund. LINNUTEE- tähtede kogum koos sinna juurde kuuluvate planeetide süsteemidega. TÄHESUURUS- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. KOMEET- Päikesesüsteemi äärealadelt p aiknev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilisgtest lisanditest. KUIPERI VÖÖ -on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab