Eesti Uusaeg
töötajaid ja taheti võtta endale tööle hooajalis töötajaid (Aasta ringselt keegi tööd ei
tee). Suurenes hooajaliste töötajate hulk (Suvilised ja päevilised). Mõisa teenijate hulk
suurenes (Mõisa moonakad).
Mõisarahvas: Jätkuvalt jagunes kaheks osaks : saksad ja mõisateenijad. Al 19 saj
keskpaigast mõisateenijate ja tööliste arv hakkas oluliselt kasvama. Lihttööjõud
mõisades kasvas mitmekordselt, üldjuhul tegemist aastapalgalitega. Nende kõrval
mõisates ka päevilised. Kui kadus teorent, oli vaja mõisatel tööjõudu, mõisamoonakad
tegid ära põhitöö. Veel elasid moonakad koos hoones, mida nimetati moonakamajaks.
Mõisate juurde hakkab kuuluma moonakamaja. Mõisates jätkuvalt probleemiks
tööjõupuudus, pigem alati vähe.
Murrang elu-olus: Põhi elamuteks on olnud rehielamu, 19. saj laiendati rehielamuid.
Hakati ehitama eraldi eluruume, mida nimetati kambriteks, mis olid eraldatud küte
annaabi.ee 
