Rae võimkonda ei kuulnud aga linnade juures paiknevad maaisandate residentsid. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, pidi omama kinnisvara linna piires ning kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni raehärra suri, siis valis raadi ise talle sobiliku ametijärglase. Linna juhtimise eest neile tasu ei makstud, seega täitsid raehärrad oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses- korraga olid tööl ainult pooled neist ning ülejäänud pool sai samal ajal oma isiklike äriasjadega tegeleda. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Gild oli kaupmeeste ühing- nad kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest.
kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed, teine pool raest sai samal ajal isiklikke äriasju korraldada. Tänase arusaamaga võrreldes sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Linnade ametlikuks asjaajamisekeeleks sai alamsaksa keel. Arvuliselt oli linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. 6. Kaubandus ja käsitöö gild ametiorganisatsioon
oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Tänu põhimõttele linnaõhk teeb vabaks said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Linnade valitsemine-linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vana inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Et linna juhtimise eest tasu ei makstud, täitsid raehärrad oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses.Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Linnade rahvastik-Liivimaa suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes.Arvuliselt oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Üldiselt arvatakse, et Liivimaa linnades oli rahvus keskajal pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. Maalt linna asunud esimese põlve linlased, kes teenisid leiba lihtsa füüsilise tööga. Tsunftid ja gildid-Keskaegne ühiskond oli korporatiivne
linnakodanikule autonoomia ja eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Liivimaa suurtes linnades Riias, Tallinnas ja Tartus oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajamises oli alamsaksakeel. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene teatud tingimustel. Nt. Kui ta elas püsivalt linnas, maksis ära kodanikumaksu jne. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest, linnjuhtimine oli tasuta töö ja raad vahetus aastakaupa. Rae võim oli piiramatu. Keskajal oli kaks suurt gildi – Suurgild- sinna kuulusid abielus olevad kaupmehed ja Mustpeade vennaskond- sinna kuulusid vallalised kaupmehed. Teiste gruppide suhtes hoidsid kaupmehes ranged distantsi. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubanusteede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. 2.Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika
linna sõjaline kaitse, osavõtt linna vajalikest töödest ja maksude maksmine. Nende üle võis kohut mõista ainult linna kohtus ja nad tohtisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksudest, võisid kasutada linna metsi, heina ja karjamaad. Linna valitses raad e. magistraat: * raehärra seaduslikust abielust, omama kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. * kui mõni liige suri valis raad sobiliku ametijärglase * juhtimise eest ei makstud *aastakaupa kahes vahetuses: pooled ametis, teised korraldasid isiklike äriasju Ülesanded: *kohtumõistmine (tsiviil ja kriminaalasjad) *rahandus *linnakord (karistus häbipost) *suhted teiste linnadega *isikliku elu piiramine, liigne priiskamine *riietumine raad e. magistraat linnade kõrgeim võimu ja kohtuorgan, linnanõukogu Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikuks asjaajamises valitsevaks keeleks oli alamsaksa keel.
Pärast kooli lõpetamist asus Elmo tööle Viljandisse teatrisse ,,Ugala", kus ta töötas 1992. aastani, näitlejana. Esimene aasta kujunes Elmole väga töiseks. Oli kaks lavastust ja kuus osa. Tema esimene osa oli Kolu-Per Peeter Tammearu lavastuses A. Lindgreni ,,Röövlitütar Ronjas." (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 33-35) Alates 1992. Aastast on Elmo Linnateatri peanäitejuht. Sinna tuli ta esialgu kolmeks aastaks. Oma lepingut pikendab ta rangelt aastakaupa. 1.6 Elmo Nüganeni Linnateatri lavastused 1992: William Shakespeare'i "Romeo ja Julia" Indrek Sammul ja Katariina Lauk mängisid Romeot ja Juliat. Tõuke selleks, et teha ,,Romeot ja Juliat" andis Kalju Orro. Linnateater on käinud selle lavastusega ka mitmel välisreisil: Poolas, Inglismaal Edinburghis. 1993: Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu" 1994: Hans Christian Anderseni "Nukkude akadeemia" Elmo esimene töö õppejõuna oli Ingo Normeti 16. lennuga
1) Riia 2) Dorpar e Tartu 3) Pernau e Pärnu 4) Fellin e Viljandi 5) Reval e Tallinn 6) Hapsal e Haapsalu 7) Weissenstein e Paide 8) Narwa e Narva 9) Wesenberg e Rakvere Keskaegsete linnade valitsemine (raad ja raehärrad) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud). Kõrgeimaks linnavõimuks oli raad. Liikmete arv sõltus sellest kui müjukas see oli. Lisaks neile olid bürgermeistrid ja sündik. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, aga raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed (12/12). Raele kuulus kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu. Liivimaa suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Mida väiksem oli linn seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Valitseva võimu osakaal oli väiksem. XV sajandil oli Tallinnas 7000 elanikku. Kodanik oli see, kes omas linnas kinnisvara ja nad olid vähemuses. Linnaelanikke
Ilmus eesti keeles 1920. aastal ja 1967 tõlgiti üsna vigaselt. Johann Renner, jurist ordu juures. Pärit Vestfaalist. Suri ca 1583 Breemenis. Kroonika algusest kuni 1582. Leiti käsikirjana. Aga leiti veel mingi käsikiri Liivi sõjast, mis avaldati 1953. 1995 eesti tõlge. 16. saj II pool, 17. saj algus F. Nyenstadt ja S. Heuring. 1562 tegi ka keegi Bredenbach kroonika, küsis miks sedasi juhtus: reformatsiooni eest karistus. Leetopissid Novgorodi ja Pihkva teema. Annaali vormis, aastakaupa artiklitena. Korduvalt redigeeritud. Nimed suvaliselt. Nad kirjas Vene leetopisside kogus. Kirjas asjaajamisdokud. Muu Tallinna linnaarhiiv ülihästi säilinud. Riia linnaarhiiv ka üsna muhe, aga oluliselt kehvemalt säilinud. Arhiivid olid ka linnustel, aga palju lihtsalt hävitatud. Materjal üle Euroopa laiali pillatud. 16-17saj jagati osa materjale Poola ja Rootsi vahel, aga Rootsis põles. Saare-Lääne materjalid Kopenhaagenis. Poola jagamise aegu veeti ka Moskvasse ja Peterburi osa.
annaabi.ee 
