Potsdami konverents-16.juuli-2.aug 1945-US,NSVL,SBR määrasid saksa korraldamise, roimaris kohtu alla ja Jaapanile ultimaatum Külm Sõda-pärast II MS-poliitiline sõda Ida ja Lääne vahel. Trumani doktriin/Berliini blokaad Trumani doktriin-12.märts 1947-USA välispoliitika, sõjaline, majandusabi Kreekale ja Türgile, et need ei satuks NSVL müjusfääri. Ajend: NSVL vägede koondumine Bulgaariasse Marshalli plaan-1947-abiprogramm laastunud euroopale, kommunismi ennetamiseks. Kestis 4 aastat, anti maj. tehn. abi 13 miljardi USD väärtuses. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prants, Rootsi, SLV, SBR, Sveits, Taani, Türgi. Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majandu...
Eesti taasiseseisvumine 1985 aasta kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse. Riigi majandus oli kokku varisemas, senised riigijuhid olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas, NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur...
Johannes Vares- Barbaruse looming Koostaja: Frank Sumberg 11a Tallinna Nõmme Gümnaasium Juhendaja: Ivi Eiche Johannes Vares-Barbarus Sissejuhatus: 1920. viljakas ja ekspansiivne luuletaja Frankomaan Vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja Uusromantik Barbaruse roll ajakirjanduses: luuletused ajakirjas "Noor Eesti" Luuletused Johannes semperi ajakirjas "looming" Barbaruse stiil: Barbaruse poeediisiksusele sobis intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühis...
EESTI VABARIIK 12 klass 23.02.1918 02.02.1920 I EV president K. Päts 20.08.1991 Taasiseseisvumine 17.09.1991 ÜRO 06.1992 Eesti kroon II EV president L. Meri 29.03.2004 NATO 01.05.2004 EL III EV president A. Rüütel IV EV president T. H. Ilves 04.2007 Pronksiööd 2008 MASU 01.01.2011 Eurotsoon EV LIPP EV VAPP Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isam...
Maie-Ann Raun Maie-Ann Raun sündis 7. detsembril 1938. aastal Tallinnas. 1958.a lõpetas ta Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning astus ERKI klaasehistöö erialale. 1960.a võttis osa välitöödest Hüti klaasikoja asukohas Hiiumaal. 1964.a lõpetas ERKI cum laude diplomitööga ''Galaktikad'', juhendajaks oli Maks Roosma. 1965.-1966.a töötas Venemaal Vladimiri oblastis Zolotkovos Sverdlovi-nimelises Klaasitehases, kus disainis tarbenõusid. 1966.a suunati Maie-Ann Raun Moskva Tööstuskunsti Kõrgkooli, kus pidi temast saama klaasiõppejõud. 1969.aastast on Raun õpetanud ERKI-s ja EKA-s klaasikunsti ning klaasiajalugu. 3 aastat hiljem sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. 1984.-1993. aastatel oli ERKI keraamika ja klaasikunsti kateedri juhataja. 2002-2004. aastani töötas Tallinna klaasivabrikus Skankristall As-is peakunstnikuna. 2003-st aastast on Maie-Ann Raun olnud Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. 20...
Ilmaliku kirjanduse tähtsamad saavutused : Käsuhantsu kaebelaul ,, Oh ma vaene Tartuliin." Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võt...
1227 Liivi ordu võim Pindala: 45 227 km2 1583 Rootsi võim Rahvaarv: 1 340 341 (01.01.2009) 1645 Rootsi võim Saaremaal Eesti Kroon seotud euroga: 1:15,6466 1632 Tartu ülikool, Forselius Põhiseadus: 28.06.1992 (hetkel 4.) 1721 Põhja sõjaga Vene võim Parlamentaarne Vabariik 1816 (1819) Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 EV väljakuulutamine 34 linna 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust....
6. Betti Alveri (Elisabet Talviku) looming Sündis 1906 Jõgevamaal teemeistri tütrena ja suri 1989. Oli eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija; vastupidiselt teistele luuletajatele alustas kõigepealt keerukamatest teostest ja jõudis luuleni. Arbuja, abielus H.Talviku ja Mart Lepikuga. Tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" Debüteeris gümnaasiumi lõpuklassis romaaniga ,,Tuulearmuke"1927 iseseisvusele püüdleva neiu siseheitlused; novell ,,Vaene väike" 1927,; romaan ,,Invaliidid" 1930 eesti rannamiljöö ja kaluritüübid, naturalistlik; novell ,,Kõmpa" toetub lapsepõlvemälestustele. Värsse hakkas avaldama 1931 ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Jevgeni Oneginist mõjutatult kirjutas proosapoeemi ,,Viletsuse komöödia" 1935 ning poeemi ,,Lugu valgest varesest" irooniline tõusikliku seltskonna kujutus; poeem ,,Vahanukk" 1934; esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936); ,,Pirnipuu" 1936; poeemikogu ,,Mõrane peegel" 1939; poeem ,,Pähklikoor"1...
12. Heiti Talviku looming 1904-1947. Sündis Tartus arsti ja pianisti pojana. Õppis Treffneris, Kohtla-Järvele tööliseks, 1930. aastatel kuulus ta Arbujatesse; abielus Betti Alveriga; pagendati Siberisse, kus ta ka suri. Talvikut eristab teistest arbujatest teravam ajastutaju ning ühiskondlike ebakohtade kriitika. Tõlkis Puskini luulet, avaldas mõned retsensioonid. Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes ,,Looming". Esikkogu ,,Palavik" 1934-sümbolismist ja ekspressionismist kantud, traagiline ja vaimse vabanemisega, boheemlaslik ulaelu ja võllahuumor, laenatud motiive Baudelairelt ja Heinelt; ,,Kohtupäev" 1937 fasismi eitav (julge), ühiskonnakriitika, lakooniline, ideaale otsiv, sisenduslik, pingestatud, eitab orjameelsust ja kaitseb vaimset vabadust. Tsüklid ,,Pohmelislikke mõlgutusi"1931, ,,Jumalate hämaras", ,,Dies irae" Postuumselt avaldati valimikud ,...
Paber - hiinlaste poolt umbes 2000 aastat tagasi leiutatud ja hiljem Euroopas kasutusele võetud kirjutusmaterjal. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest. Paberi ajalugu. Paberi sünnimaaks on Hiina. Legendi järgi leiutas paberi Csai Lun 105. aastal. Ning paberi valmistamise saladust üritati kiivalt enda teada hoida. Siiski ei kasutatud enne 1. sajandit paberit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid, nagu siidi, papüüruse, pärgamendi ja savitahvli, seetõttu, et paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal purustati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Vannist sõetus paberimass asetati nelinurksele ba...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Jaanika Vain VIIVI LUIK Referaat Juhendaja: õp. Kristel Vaiksaar Muuga 2010 Lapsena mõtles Viivi Luik, et lapsepõlv on paratamatus. Tulevast kirjanikku huvitas palju rohkem see, mis saab, mitte see, mis parajasti on. SISUKORD Elulugu..................................................................................................................................4 Looming................................................................................................................................5-6 Teosed..............................................................................................................................7 Tunnustused.......................................................................................................
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
Suur Prantsuse revolutsioon 14. juuli 1789 9. november 1799 Revolutsiooni algus : 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhiasümboliks peetud Bestille kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuoluli...
aastal ümber Viljandi järve jooksu auks. 1928. aastal alguse saanud jooksuvõistlusest on kujunenud iga-aastane traditsioon, kus osalejaid üle Eesti ja kaugemaltki. 1. mail toimuva üle 1000 jooksjaga suurvõistluse rada kulgeb ümber Viljandi järve ja on ca 12 km pikk. Skulpuur "Jooksja" kujutab Hubert Pärnakivi, kes on võitnud jooksu 11 korda järjest. Järvejooksu võitjate kompleksi (kavandanud Aate-Heli Õun) kuuluvad ka graniitplaatidest sambad võitjate nimede- ja aastaarvudega. Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup
Kristiina Ehini luulekogu ,,Emapuhkus’’ analüüs Luulekogu kätte võttes ning seda esimese hooga sirvides, jättis see mulle meeldiva mulje. Esikaanelt vaatab vastu joonistus naisest õunaga ning raamatu tagakaanel on pilt luulekogu autorist Ehinist, kes kannab tumedat kleiti, millele on tikitud tema esivanemate nimed koos aastaarvudega. Samuti võib tagakaanelt lugeda lühikest luulekogu tutvustust, mis annab teada, et luulekogu on Kristiina Ehini viiendana ilmunud luulekogu (2009.a), kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt ning, et luuletusi saadavad katkendid perepärimusest. Luulekogu seest on jagatud nelja suuremasse peatükki, mida siis illustreerivad Kristiina Ehini esivanemate mälestused koos piltidega. Minu kokkupuude teose autoriga on olnud varasemalt aga üürike, kui käisin tema
millal ja miks alustas saksamaa NSV liidu vastu sõda kuigi oli sõda kuigi oli sõlmitud MRP? 22.juuni 1941 sest talle tundus et nsv jääb talle vallutustes ette. millistes suundades saksamaa nsv liidule kallale tungis? kuidas nimetati sõjaplaani? miks "välksõda"? leningrad, moskva, stalingrad. barbossa plaan. see tundus kõige kiirem ja lihtsam viis vallutada. nimeta ja oska kaardil leida 3 murrangulise tähtsusega lahingut/sündmust (koos kuupäevade ja aastaarvudega), mis muutsid II maailmasõja käiku saksamaa ja tema liitlaste kahjuks. Kursk, Normandia dessant, Stalkingrad, El Alamein. kolm II maailmasõja aegset rahvusvahelist konverentsi-millal? mida arutati?kes osa võtsid- riika ja selle esindaja. teheran 1943(NSV-stalin, USA-roosevelt, UK-churchill) arutamisel oli teise rinde avamine euroopas. jalta 1945 veebruar(NSV-stalin, USA-roosevelt, UK-churchill) koostati saksamaa lõplik purustamine. Potsdam-1945 juuli-august (NSV-stalin, USA-
....................................................9 Sissejuhatus Temperatuuri mõõtmise vajadus on inimkonna jaoks eksisteerinud pikka aega. Meie esivanemad sellega tegelenud mitmeid eri meetodeid kasutades. Näiteks, on teada, et 4 saj. e.m.a mõõtis Philo Bütsantsist õhutemperatuuri erinevusi õhktermoskoobiga. Kuid siiski saame me tänapäevases mõistes temperatuuri mõõtmisega seotud avastustest rääkida alljärgnevate teadlaste võtmes. Kronoloogilises järjestuses aastaarvudega oleks : · 4 saj. e.m.a - Philo Bütsantsist õhktermoskoop · 3. saj. e.m.a - Ctesibiuse vedeliku termoskoop · 1597 a. - Galileo Galilei termoskoop · 1611 - Termoskoobi kalibreerimine Sanctoriuse poolt (min. temperatuur oli lume sulamine, max. temp. oli küünla laagi kohal olev temp.) · 1632 - Jean Rey vedeliku termobaromeete · 1650 - Toskaana hertsogi Ferdinand II piiritustermomeeter
Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad konstruktsioonid, maetud inimeste luustikud. Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Omakroda on ka abiks täppis ja loodusteadused. Ajaloo abiteadusteks on veel dendrokronoloogiline skaala. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad rahvaluule,keel janaabrite vanemad kirjalikud allikad, nt Läti Henriku kroonika. 3. Muinasaja periodiseerimine (koos aastaarvudega) Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Kiviaeg, mesoliitukum (9000-4900 ekr) Neoliitikum (4900-1800 eKr) Pronksiaeg (1500- 500 eKr) Rauaaeg Varane rauaaeg 6. sajand eKr 1. sajand Vanem e. rooma rauaaeg 1. sajand 5. sajand Keskmine rauaaeg 5. sajand 8. sajand Noorem rauaaeg 9. sajand 13. sajand 4
ülestõusmine Viimane kohus Usutakse Usutakse on On Igavene elu Usutakse Usutakse Moksa On Taevas- Usutakse usutakse on on paradiis Põrgu on on on On Eksamiküsimused 2012 1.Klassifitseerida müüdid koos aastaarvudega Karen Armstrongi järgi? 1.Paleoliitikum (vanem kiviaeg) 200 000 8000 ekr 2.Neoliitikum (noorem kiviaeg) 8000-4000ekr 3.Varajased tsivilisatsioonid 4000-800ekr 4.Telgajastu 800-200ekr 5.Telgajastu järgne periood 200ekr-1500pkr 6.Suur läänamaine muutmine 1500-2000pkr 2. Nimetada Sumeri ja Babüloonia kosmilise ja astraalse triaadi jumalused? Sumeri:Kosmiline-An, Enlil, Enki, Astraalne-Nanna, Utu, Inanna Babüloonia:Kosmiline-Anu, Enlil, Ea, Astraalne-Sin, Samas, Istar 3
Silvesteri redaktsioon 1116. Kolmas redaktsioon 1118 tundmatu autori poolt. Ühtegi neist pole orginaalkujul säilinud. Kõiki on kasutatud teiste kroonikate koostamisel. Silvesteri redaktsioon kõige täielikumalt ühes Nisli-Novgorodi kroonikas 1377. 1118 redaktsioon kõige täielikumal kujul 15. sajandi Ippati kroonikas. On arvatud, et 10. sajandil erinevates kohtades kroonikaid peetud, nende kohta täpsemat infot pole. Probleem ka, et sel ajal ei pandud paljusid asju kirja aastaarvudega. Nestoril oli juba kindel aastate järjekord, mitte ainult kuningate valitsemisaegade järgi. Venemaal kroonikaid eri paigus, kuulsamad Kiievi ja Novgorodi omad. Kui killunemine 12. sajandil, siis iga vürst pidi pidama ja kroonikate arv kasvas. Varasemad säilinud 14. sajandist. 16. sajandi II poolel (Ivan IV ajal) hakati ideoloogilistel kaalutlustel kroonikaid ümberkirjutama. Et teeniks Moskva vürstiriigi huve ja näitaks naaberalade talle kuuluvust. Meile olulised Novgorodi ja
Õiguse allikaks on eelkõige seadus. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus (riigi jaoks). Kas põhiseadus on ka tsiviilõigusele tähtis? Jah, kuna ta annab miotmed väga olulised põhimõtted, kuid ta ei sisalda väga paljusid tsiviilõiguse jaoks vahetult tähtsust omavaid norme. (KUID §32 pärimise kohta nt!). Tsiviilõiguse jaoks on peamised allikad on seadused. Põhilised seadused ongi need viis seadust: PerS, AõS, PärS, TsüS, VõS (koos aastaarvudega!!!!!!!!). Muidugi nendega tsiviilõiguse allikad ei ammendu, kuid needd on põhilised. Tsiviilõiguse allikaks võivad põiseaduse ja nende viie seaduse kõrval võivad olla ka seadusest alamad õigusaktid. Nt valitsuse, ministri määrused, KOV aktid, kuid need on siiski selged erandjuhud. §2 tähtis. § 2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda
Õiguse allikaks on eelkõige seadus. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus (riigi jaoks). Kas põhiseadus on ka tsiviilõigusele tähtis? Jah, kuna ta annab miotmed väga olulised põhimõtted, kuid ta ei sisalda väga paljusid tsiviilõiguse jaoks vahetult tähtsust omavaid norme. (KUID §32 pärimise kohta nt!). Tsiviilõiguse jaoks on peamised allikad on seadused. Põhilised seadused ongi need viis seadust: PerS, AõS, PärS, TsüS, VõS (koos aastaarvudega!!!!!!!!). Muidugi nendega tsiviilõiguse allikad ei ammendu, kuid needd on põhilised. Tsiviilõiguse allikaks võivad põiseaduse ja nende viie seaduse kõrval võivad olla ka seadusest alamad õigusaktid. Nt valitsuse, ministri määrused, KOV aktid, kuid need on siiski selged erandjuhud. §2 – tähtis. § 2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud
annaabi.ee 
