Burtoniga, kes andis talle peaosa filmis ,,Edward Käärkäsi". Veel mõned tuntumad filmid, kus ta mänginud on: 1990aastal ,,Edward Käärkäsi" 1996aastal ,,Surnud mees" 1999aastal ,,Legend peata ratsanikust" 2001aastal ,,Kokaiin" 2003aastal ,,Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus" 2005aastal ,,Charlie ja sokolaadivabrik" ja 2005aastal ,,Laibast pruut" 2006aastal ,,Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" 2007aastal ,,Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus" 2007aastal ,,Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja" Minu arvamus. Minumeelest oli film väga hästi tehtud. Seal oli seiklust, fantaasiat, kaasahaaravust ja nalja, kõik mis ühel heal filmil olema peab. Väga meeldis mulle kapten Jack Sparrowi tegelaskuju. Ta oli omamoodi imelik ja võib isegi öelda, et teatud hetkedel ka hull. Näitlejate valik oli väga hea, ei kujutaks kedagi teist nendes osades.
$408,773,703. Aastal 2009 murti kõik piletimüügi rekordid, kui kolme päevaga müüdi filmile "Videviku saaga: Noorkuu" $142,839,137 eest pileteid. Näitlejad Will Smith Johnny Depp Eddie Murphy Filmide sissetulekute top 1. "Avatar" $2,782,185,928 2. "Titanic" $1,843,201,268 3. "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek" $1,119,110,941 4. "Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" 5. "Lelulugu 3" Midagi huvitavat Midagi huvitavat Filmiapsud Filmiapsud
Aasta hiljem mängis ta peaosa filmis "Avastades Eikunagimaad", kus ta kehastas soti kirjanikku J. M. Barrie't. Selle osa eest pälvis Depp oma teise Oscari nominatsiooni. Koostöös Tim Burtoniga valmis 2005. aastal lastefilm Roald Dahli raamatu "Charlie ja sokolaadivabrik" põhjal. Samal aastal valmis ka "Laibast Pruut", kus ta tegi viiendat korda koostööd Tim Burtoniga. 2006. aastal mängis Depp taas Jack Sparrow'd, kui valmis järg "Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst". 2007. aastal valmis ka piraadifilmide kolmas osa "Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus", kus Depp mängis taas Jack Sparrow'd. Sama aasta lõpus esilinastus Broadway muusikalil põhinev õudusmuusikal "Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja", kus ta tegi taas kord koostööd lavastaja Tim Burtoniga. See oli Deppi jaoks esimene muusikal ning lummas paljusid kriitikuid. Ta võitis selle eest Kuldgloobuse ning pälvis veel ühe Oscari nominatsiooni. 2009
panemine 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampo tõlgendusi: Sampo kui ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub Põhjanaela külge (vt Sampot kirjeldavates paralleelvärssides esinev kirjokansi). 1) pühakuju (Elias Lönnrot 1839); 2) talisman (M. A. Castren 1841); 3) veski voi uhmer (Jacob Grimm 1845); 4) päike (Anton Schiefner 1850); 5) kaanega aardekirst (D. E. D. Europaeus 1854); 6) nõiatrumm (J. A. Friis 1868); 7) metallkilp (J. Brown 1892); 8) lohemaokujulise käilaga viikingilaev (. B. Wiklund 1902); 9) maailmasammas, mis tipneb Põhjanaelaga ja mille ümber keerleb tähistaevas; ka maailmasammast esindav kultussammas (U. Holmberg 1918). 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? 12,5% värssidest tuletatud eesti rahvalauludest 80-90% eepose motiividest folkloorist, sellest 75% eesti folkloorist
sõbrad. Nolan on nendevahelistest vestlustest isegi Zimmer mõtteteri oma filmides kasutanud (Lubin 2014). Zimmer on võitnud kaks Kuldgloobust, neli Grammyt ja ühe Oscari. Tema loodud muusika kõlab filmides ,,Punane oht" (1995), ,,Peenike punane joon" (1998), ,,Gladiaator" (2001), ,,Võimatu missioon II" (2000), ,,Hannibal" (2001), ,,Pearl Harbor" (2001), ,,Allatulistatud Black Hawk" (2001), ,,Viimane samurai" (2003), ,,Da Vinci kood" (2006), ,,Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" (2006), ,,Sherlock Holmes" (2010) jpt. (Stevenson 2014) 2. Uurimuslik osa 2.1. Küsitlus 131. lennule ja tulemused Uurimistöö raames viidi läbi küsitlus 131. ennu seas, kokku vastas 58 õpilast (30 neidu ja 28 noormeest). Küsitluses (vt lisa 1) uuriti õpilaste teadmisi filmimuusika ajaloo ja funktsioonide kohta. Vastaja pidi ära tundma filmimuusika looja ja tema kirjutatud muusikaga seonduvad filmid ning nimetama teisi välismaa ning ka Eesti päritolu filmimuusika loojaid
puudumisega. Kodus õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad jätavad oma lastesse kustumatu jälje, mis sageli alateadlikult mõjutab neid terve elu. Iga laps on vaieldamatult oma kultuuri esindaja. Kultuur on elustiil, päev-päevalt korduv söömisrituaal, riietumine, ehituskunst, töövahendite kasutamine jne. Kultuur on ka sotsiaalse grupi suhtlemisviis, kombed ja religioosne käitumine. Igal rahval on oma aardekirst rahvalaulude ja -tantsude, legendide ja muistenditega. Esivanemad on neid suuliselt põlvest põlve edasi kandnud, järglaste kohus on see pärand oma lastele edasi anda. Lubamatu on jätta see riiulitele koltuma, ootama paremaid aegu, mil töö on tehtud või muresid vähem. Laps ju kasvab ega võta hiljem enam pakutavat vastu, ükskõik kui armastusväärselt talle ka lähenetaks. Tsiteerin Ingrid Madist (1992): See, millest vanemad lugu peavad, huvitab ka last
annaabi.ee 
