Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd? Esimene ideevälgatus, mis meie mõttekodadesse siseneb kuuldes sõna ,,vabatahtlik" on ikka keegi valge inimene aafriklastele toitu jagamas või mõni hüva hing varjupaigas kassi paitamas. See on selline halenaljakas stereotüüp, millest ei saa üle ega ümber. Ometi, hakates sügavamalt ja põhjalikumalt mõtlema vabatahtlikkusele ja selle olemusele, tuleb tõdeda: vabatahtlikkus on mõtteviis. Tegelikult on igasugune töö vabatahtlik. Me ei ole sunnitud tööd tegema, alati on valik. On valik nii selles osas, millist tööd soovime teha kui ka selles osas, kas me üldse soovime tööd teha
teater läks pankrotti. Võõrasema ja tema poeg olid sattunud tänavale ning neil polnud enam eriti raha. Seepärast palusid nad Timmi tagasi, kuid said hoopis bangalo Jamaika rannal ning töökoha Taruki ettevõttes. 6. Palmaro on margariin, mille Timm Taruki võiettevõttele välja pakkus ja mille algne nimi oli Timm Thaleri Margariin. Taruk aga muutis selle Palmaroks, kuna seda sai igas keeles hästi hääldada ning aafriklastele oleks meeldinud rohkem mustanahalise poisi, mitte valge poisi pilt margariinipakil. 7. Kleepluige muinasjutt rääkis printsessist, kes ei osanud naerda ning püüdlustest teda naerma ajada. Lõpuks õnnestus see hulkuril oma luige abil, kelle suled olid justkui liimised ja kõigi käed jäid nende külge kinni. Järgmised küsimused on subjektiivsed, mina vastasin neile nii: 8. Lugedes asetasin sageli end Timmi olukorda . Oli päris põnev. kujutleda end
tseremooniates esivanemate, vaimude, mütoloogiliste olendite ja ka viljakusjumalate kujutlemisel. Aafrika traditsioonilises kunstis ja käsitöös esineb arvukalt püsimotiive, näiteks paare (naine lapsega, mees relva või loomaga, kõrvalise isiku või võõraga). Paarid võivad esindada esivanemaid, ühiskonna loojaid, abielus olevaid paare või kaksikuid. Paaride teema esindab aga harva mehe ja naise vahelist intiimsust. Ema lapsega või lastega väljendab intensiivset emaduse olulisust aafriklastele, emakest Maad ning inimesi kui tema lapsi. Mees relva või loomaga sümboliseerib au ning võimu. Võõras võib olla mõnest muust hõimust või mõnest muust riigist ning teda võidakse kujutada moonutatult. Pronksplastikat iseloomustab kõrge valutehnika. Seda leidub Kesk- ja Lääne- Sudaanis ning Zimbabwes. Aafrikas leidub ka kaljujoonistusi. Peamiselt kujutavad need mitmesuguseid jahistseene ning on mütoloogilise sisuga. Aafrika sisustuses üheks tähtsamaks elemendiks on puit
printsiibi järgmine 3 MAAILMA iseloomulikud tunnused: *riigipiiride probleem *püsiv vaesus *relvakonfliktid *määratu korruptsioon *onupojapoliitika (tribalism) *majanduses struktuuriline ühekülgsus nt Kuuba suhkur, Tsiili vask, Kolumbia kohv USA abiprogramm- USA annab majanduslikult abi, kui riigis kehtestatakse demokraatilk kord Miks NSVL saavutas 3 maailmas edu? Läänelikud väärtused ja põhimõtted, demokraatia idee, ei ostunud aafriklastele sobivaks PINGELÕDVENDUS Lääneriikide seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb õppida koos eksisteerima. Põhjused: *relvatööstus *majandus oli kehv *rahva tahtmine *USA oli huvitatud naftast/gaasist NSVL alustas suhteidparandama sotsialismimaade ja Euroopa riikidega. 2 Saksamaad lähenesid: idaleping Lääne-Saksmaa ja NSVL, Poola vahel NSVL ja USA (Nixon) suhete paranemine: 1972, 73, 74- NSVL ja USA tippkohtumised- sõlmiti palju
tavapuuvilla kasvatasid. Friends of the Earth International GMO koordinaator Nigeeriast, Nnimmo Bassey sõnul "ei ole GM taimed toonud kaasa pikka aega biotehnoloogia tööstuse poolt lubatud tulu. Selle 4 asemel ähvardab maailma erinevates piirkondades keskkonda ja kohalikke kogukondi GMO- de tõttu suurenenud mürgikasutus. Biotehnoloogia tööstus on rääkinud aafriklastele, et me vajame GM taimi, selleks et toita ära oma elanikkond. Kuid enamik kasvatatavatest GMO- dest läheb rikastesse riikidesse loomasöödaks, keskkonda kahjustavate kütuste tootmiseks - ja isegi saagikus ei ole suurem kui tavataimedel."Enamus tänaseks päevaks kommertskasutusse jõudnud GM taimi on mõeldud liha- ja piimaloomade söödaks kasutamiseks rikastes tööstusriikides, mitte vaeste inimeste toduks. Olles osa intensiivpõllumajanduslikust mudelist
tuleks. Lk 68 1."kolmandaks maailmaks" hakati kutsuma riike, mis püüdsid ennast mitte siduda kahepooluselise maailma põhijõudude, USA ja NSV Liiduga. Hiljem laienes see mõiste arengumaadele, sõltumata sellest, kui arenemisvõimelised nad olid. Siia kuulusid Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia, Lõuna-Korea. lk 68 2-4 2. Äsja iseseisvunud Aafrika riikide probleemid. Millised olid tingitud koloniaalikkest. - ebaloomulikud piirid (kolonisaatorite poolt seatud piirid ei kattunud aafriklastele tähtsate hõimupiiridega) - vaesus - relvakonfliktid - korruptsioon ja onupojapoliitika - kolonisaatorite poolt toime pandud - deomkraatia asemel oli tribalism - hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel, riiklike tellimuste jagamisel jne. Rahvas ise oli natuke liiga naiivne ja äksi täis äsja saavutatud iseseisvuse üle ja vb ei pannud tähele, mis ümberringi toimus. Rahvas oleks pidanud ette nägema neid asju natuke ja riigis toimuvale tähelepanu pöörama
tavaõigus. Koloniseerimisele tõttu on aafrikas kokku saanud erinevad õiguskultuurid. Seal on segaõigussüsteem, omalvahel on põimunud erinevad süsteemid. Alatüübid: 1. Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem 2. Common law ja tavaõiguse segasüsteem, nt Uganda Sambia 3. Mandri-Euroopa, Islami ja tavaõiguse segasüsteem 4. Common law, mandri-euroopa ja tavaõiguse segasüsteem 5.CL islami ja tavaõiguse segasüsteem 6. Mandri-euroopa ja CL segasüsteem, nt Namiibia, LAV Aafriklastele võõra õiguse invasioon. Õigus on kokkulepe ühiskonnas, ühiskond peab selles olema osaline. 60ndatel hakkasid toimuma muutused. Tekkis ülekontinendiline panafrikanismi idee. Lõhkudes koloniaalõiguskorda on kõige olulisem trend olnud pöördumine tavaõiguse poole. Juurahariduse mõttes on aafrikas veel palju teha. Mandri-Euroopalik Lätted päris antiikmaailmast. Vanast Roomast. Mandri-euroopalik õiguskord, see on õiguskultuur, mis põhineb normiloomingul
sest nö vaimupimedust üritati välja juurida ja võidelda paganlusega, aga selle tõttu on väärtuslik osa Aafrika kultuuripärandist kaduma läinud, sest misjonärid üritasid nt aktiivselt põletada esivanemate kujusid ja maske, mis olid seotud rituaalidega ning muud. Puhtalt enda kohalolekuga teravdasid nad ka Aafrika ühiskonna sisevastuolusid. Positiivsest vaatepunktist pakkusid nad aga aafriklastele usulist alternatiivi, tutvustasid neile meditsiinisaavutusi ning võitlesid orjanduse vastu. Aafrika sisealadele järgnesid misjonäridele tihti ka sõdurid – kui nt mõnel alal oli Ühendkuningriigil rohkem misjoniseltse, siis läbi selle võis ka enda kolooniaalhuvisid õigustada. Tihti oli ka tarvis, et sõjavägi astuks usukuulutajate kaitseks välja. 19. saj keskpaigas olid mitmed misjoniseltsid Aafrikas isemajandavad
riigipiiride muutumatuse printsiipi Kolonisaatorite seatud piire ei muudetud -> keerulised probleemid o Piirid ei kattunud üldjuhul aafriklaste esmatähtsate jõimupiiridega, vaid tükeldasid end ühtsea tundvad rahvad mitme riigi vahel 7 Läänelikud väärtushinnangud ja põhimõtted (sh demokraatia) ei sobinud aafriklastele -> vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika o Demokraatia asemel kinnistus enamikus riikides tribalism (hõimu valitsus) – eelistati hõimusuhteid (eurooplaste jaoks korruptsioon) o Lääs üritas Aafrikat suunata demokraatiale, NSVL tahtis levitada kommunismi (saavutas mõju Egiptuses, Liibüas, Alžeerias, Etioopias) Ladina-Ameerikas kehtis kloniaalaegadest pärit majanduse struktuuriline ühekülgsus edasi -> viis 1950ndatel
Sellegipoolest on vähesed valmis demokraatiat hülgama. Miks? Vastus peab kahtlemata seisnema selles, et me ei väärtusta demokraatiat mitte lihtsalt kui otsustusprotseduuri: sellisel väärtustusel peab olema veel mingi põhjus. Mis põhjus see võiks olla? Konkreetse juhuna vaatleme 1994. aasta valimisi Lõuna-Aafrikas. Neid valimisi valimiste fakti ennast, mitte niivõrd nende tulemusi tähistati üle kogu maailma. Mustanahalistele lõuna-aafriklastele anti esmakordselt valimisõigus, kuid miks peeti seda nii märkimisväärseks? Kindlasti polnud tähistamise põhjuseks mitte üksnes usk, et nüüdsest koheldakse mustanahalisi lõuna-aafriklasi tõenäoliselt õiglasemalt kui seni, ehkki ka see annab muidugi alust rõõmustamiseks. Pigem näis põhiidee olevat selles, et juba lihtsalt see fakt, et neil nüüd oli hääleõigus, näitas, et mustanahalisi lõuna-aafriklasi koheldakse lõpuks ometi lugupidamist väärivaina. Tõsiasi, et
Portugali I kaubanduslik kindlus. Selliseid rajati hiljem palju. Rajati 1482 algselt mõeldud kaubandusliku lao ja kindlusena teiste eurooplaste vastu, et kaitsta oma kulda. Õige pea hakkas Elmina olema üks kurikuulsamaid orjabaase,kuhu kokkuostetud orje majutati kunineid edasi üle atlandi viidi. Samas tuleb arvestada, et kohalikud pealikud Aafrikas ei olnud mingisugused Eurooplaste soosijad ja kollaboristid, portugaallaste baaside rajamine tähendas maksude maksmist aafriklastele. Aafriklased oluliselt dikteeriti kaupu, mida eurooplastelt sooviti. Portugallased kauplesid suhteliselt võrdsetel alustel aafrikatele. Kõrget kaupa pakuti orjade vastu. Portugallased kauplesid mererannikutel, sisemaal olid eelkõige kohalikud kaupmehed. Orjahinnad üpriski kiiresti kasvasid. 17 saj lõpuni kasvasid väga kiiresti. Põhiline vahetuskaup oli tekstiilikaup, u 50 % orjaostudest oli tehtud euroopa või india tekstiiliga. Aga oli ka muid. Samas ka püsse müüdi
annaabi.ee 
