Esimene Teine kasutatav kasutatav aadress Maski Võrgus seadmetele kasutatav aadress - Aadressruumi viimane Variant Võrgu võrgumask - võrguosa antavate aadresside max aadress - esimene aadress, levisaade nr aadress kümnendkujul viimane
o Moodulite ümberlaadimine võib olla nii Staatiline kui ka Dünaamiline · Väljatöötamine lihtsam kui monoliittuuma välja töötamine · Lisatud API liides moodulite sidumiseks tuumaga · Tuuma kõik osad ei ole tehtud moodulitena ja see, jagamatu osa ehk baastuum peab olema kogu aeg mälus Linux tuum (http://www.makelinux.net/kernel_map/) Mikrotuum · Baas tuum väga väike o Põhimälu aadressruumi haldus o Virtuaalmälu aadressruumi haldus o Protsesside ja lõimede haldus o Protsesside vaheline kommunikatsioon · Kolmas ring-teenused · Kernel Servers Software · Minimalistlik lähenemine o IPC, virtuaal mälu, lõimede plaanimine · Ülejäänud osad pannakse kasutaja keskkonda o Seadmete draiverid, võrgundus, failisüsteem, kasutajaliides · Tuuma keskkonna teenuste väikese hulga tõttu on stabiilsem · Eelised:
..100Pentium199432/643260...200Pentium Pro199532/6432133...266Pentium MMX199732/6432>133Pentium II199732/6432233...300Selgituseks tabelile niipalju, et andmebittide kaks väärtust, nt. 32/16, tähendavad seda, et protsessori sisemine siin on 32-, välimine aga 16-bitine. Lühema välissiiniga lahendus on märksa odavam, kuid sellega kaasneb paratamatult teatav töökiiruse langus. Virtuaalmälu puhul on tegemist sellise tehnikaga, mis lubab protsessori mäluseadmete aadressruumi näivalt suurendada väliste mäluseadmete arvelt. Multitegumtöö (multitasking) aga tähendab võimalust töötada samaaegselt või vaheldumisi mitme eri programmiga (tegumiga). Inteli mikroprotsessorite kõrval on palju kasutamist leidnud ka teised protsessoritüübid, eriti aga Motorola 68xxx-pere (mikroprotsessorid, mille tähistus algab numbritega 68). Nende baasil on loodud populaarsed
B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0.0 2 2 x2 =2 8 5 16 21 C 192.0.0.0 223.255.255.255 255.255.255.0 2 2 x2 =2 D 224.0.0.0 239.255.255.255 multicast E 240.0.0.0 255.255.255.255 reserv Kokku on IPv4 aadressruumi suuruseks 256^4 = 4 294 967 296 aadresse, kusjuures 75 % neist kuulub klassidesse A ja B. Rida 'muud' vastab ülejäänud numbritele ja need on reserveeritud spetsiaalseks kasutuseks. Näiteks IP aadress 130.15.40.1 kuulub B klassi võrku. Üldlevinud kokkuleppe kohaselt ei kasutata avalikult järgmisi IP aadresse; need on privaataadressid ja mõeldud kasutamiseks ainult kohalikes võrkudes, näiteks ilma internetiühenduseta võrkudes, või maskeraaditud võrkudes. Privaatvõrguaadressid
192.0.0.0 - 32 x 256^2 = 32 x 256^3 = 536 C 255.255.255.0 256 223.255.255.255 2 097 152 870 912 224.0.0.0 - 32 x 256^3 = 536 muud - - - 255.255.255.255 870 912 Kokku on IPv4 aadressruumi suuruseks 256^4 = 4 294 967 296 aadresse, kusjuures 75 % neist kuulub klassidesse A ja B. Rida 'muud' vastab ülejäänud numbritele ja need on reserveeritud spetsiaalseks kasutuseks. Näiteks IP aadress 130.15.40.1 kuulub B klassi võrku. Üldlevinud kokkuleppe kohaselt ei kasutata avalikult järgmisi IP aadresse; need on privaataadressid ja mõeldud kasutamiseks ainult kohalikes võrkudes, näiteks ilma internetiühenduseta võrkudes, või maskeraaditud võrkudes. Privaatvõrguaadressid
2) Maatriks protsessor Kõik protsessorid täidavad ühte käsku, kuid erinevate andmetega. Maatrik protsessorit on raskem programmeerida, kuid effektiivsem kui vektor protsessor. MIMD – mitu käsuvoogu ja mitu andmevoogu Kasutatakse juhul kui protsessori tööd on vaja kiirendada 50 – 100 või enam korda. MIMD jaguneb kaheks: 1) multiprotsessor ja 2) multiarvuti. 1) Multiprotsessor Multiprotsessoril eksisteerib üks põhimälu. Selle ühe aadressruumi peal töötab mitu erinevat protsessorit. Multiprotsessori juures on arhitektuuriliselt mitu erinevat võimalust: 1) UMA -mälu poole pöördumine protsessorite poolt toimub ühte moodi. Arhitektuuriliselt kasutatakse kas siiniarhitektuuri või on võimalik võtmetega ühendada 2) NUMA - mitte ühesugune pöördumine mälu poole ehk mille korral on ühine aadressruum, kuid erinevad protsessorid, mis võimaldavad pöörduda erinevalt. 3) COMA – sellise
Pentium III 1999 32/64 32 ...510 Pentium IV 2000 32/64 32 1,7...4 GHz Selgituseks tabelile niipalju, et andmebittide kaks väärtust, nt. 32/16, tähendavad seda, et protsessori sisemine siin on 32-, välimine aga 16-bitine. Lühema välissiiniga lahendus on märksa odavam, kuid sellega kaasneb paratamatult teatav töökiiruse langus. Virtuaalmälu puhul on tegemist sellise tehnikaga, mis lubab protsessori mäluseadmete aadressruumi näivalt suurendada väliste mäluseadmete arvelt. Inteli mikroprotsessorite kõrval on palju kasutamist leidnud ka teised protsessoritüübid, eriti aga Motorola 68xxx-pere (mikroprotsessorid, mille tähistus algab numbritega 68). Nende baasil on loodud populaarsed Apple'i Macintosh -arvutid, mis mitmes suhtes on olnud IBM- tüüpi PC-dele eeskujuks (akende, ikoonide, rippmenüüde ja muude graafiliste abivahendite, samuti hiire esmane kasutuselevõtt)
annaabi.ee 
