aadresside lõppemisele. Kasutatav 128-bitine aadress lubab teoreetiliselt anda aadresse 2128- le seadmele. Nii suur hulk võib tunduda pillamisena, kuid nii näis see ka mitukümmend aastat tagasi 32-bitise aadressiga. Võimalike IP-aadresside arv IPv6-s on umbes 4,3 miljardilt arvuni 3,4×1038, mis on praktiliselt piiramatu arv. Klemens Kasemaa selgitab: "Praeguseks hetkeks on erinevatel hinnangutel ammendunud umbes 80% IPv4 aadressiruumist ja prognoositavalt lõpeb selle protokolli järgi jagatavate vabade Internetiaadresside hulk aastatel 20032004. Aadresside hulka võib võrrelda mittetaastuva loodusvaraga ressursi lõppemine tähendaks ka kogu Interneti leviku peatumist." Uus protokoll lihtsustab mitmeid marsruutimise probleeme. Üks lihtsustumise põhjus on fikseeritud pikkusega IP-paketi päise kasutuselevõtt, mis kiirendab pakettide töötlemist ja parandab marsruuterite jõudlust
Sisemised registrid AVRidel on 32 ühebaidist protsessori registrit ja neid klassifitseeritakse 8-bitisteks RISC seadmeteks. Enamikul juhtudest on protsessori kasutuses olevad registrid esimesel 32-l mäluaadressil (000016-001F16), millele järgnevad 64 sisend-väljund registrit (002016-005F16). SRAM algab pärast ülalmainitud registreid (aadress 006016). Sisend-väljund registrid võivad mõnel juhul olla suuremad olla, mis juhul võtavad nad osa SRAMi aadressiruumist. Kuigi on olemas eraldi aadresserimissüsteemid protsessori ja sisend-väljund registritele ligipääsuks, saab kõiki käsitleda sarnaselt SRAMiga. EEPROM Peaaegu kõigil AVR mikrokontrolleritel on sisemine EEPROM andmete püsivamaks salvestamiseks. Sarnaselt välkmäluga suudab EEPROM andmed säilitada ka siis, kui vool välja lülitada. Enamikes AVR arhitektuuri versioonides pole EEPROM otseselt aadresseeritav ja seega pääseb sellele ligi sarnaselt väliste seadmetega
aega. Kõik lisavalikud on küll lubatud, kuid asuvad väljaspool päist. Neile viidatakse väljaga ,,Next Header". Kasutusele võetakse ka ICMPv6, mis sisaldab täiendavaid teateid (nt. ,,Packed too big"), samuti administreerimist multisaategruppide kaupa. Üleminek IPv4 IPv6-le Mitte kõiki ruutereid ei ole võimalik korraga uuendada, s.t. tekib segatud võrk (IPv4+IPv6). Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad pakette teisendada ühest aadressiruumist teise. Teine võimalus on kasutada tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 26. Datagrammide edastus läbi võrkude Igas IP datagrammi päises on kirjas saatja ja saaja aadressid. Selle järgi toimetatakse pakett konkreetse masinani. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, mille alusel otsustatakse, kuhu pakett vaja toimetada on. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud mõnele samas võrgus asuvale terminaalile, siis toimetatakse see vahetult kohale
Selline võrk võib töötada 45.CSMA/CA teenuseid kolmele osapoolele: klient, kaupmees, kaupmehe pank. Kõikidel peavad olema sertifikaadid. Näiteks saadetakse kliendi kahel põhimõttel: 1. Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad ühest aadressiruumist teise tõlkida. 2. Kasutatakse tunneleid, Carrier sense multiple access with collision avoidance. Jaam, mis tahab midagi saata peab kõigepealt mingi ettemääratud aja jooksul kaardinumber otse kaupmehe pangale nii et kaupmees ise ei näegi seda numbrit, see hoiab ära vargusi ja andmete levitamist. Kolm kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees
Kuigi COMA-mudel sarnaneb NUMA-mudelile, on sellel oluline erinevus – COMA- mudelis talitleb globaalmälu kas kui otsevastendus- või moodulassotsiatiivse vahemäluna. Füüsiline mäluruum jaotatakse vahemälu ridadeks, mida edastatakse süsteemis vastavalt protsessoreilt saabuvatele nõudlustele. DRAM vahemälust suunatakse andmed vastava protsessori lokaalmällu. COMA-arhitektuuris valdab iga allsüsteem osa üldisest aadressiruumist. Põhiline COMA-arhitektuuri iseärasus seisneb selles, et süsteemi poolt kasutatavate andmete tükeldus on dünaamiline, st ei ole fikseeritud vastavust andmete aadressi ja füüsilise mälu vahel. COMA-mudelis kasutatakse tihti hierarhilist andmeedastuse süsteemi, kus rakendatakse nii ühiskasutusega sidevõrku kui ka teatisedastusega sidevõrku.
1. lehekülgedeks jagamine 2. segmenteerimine 3. segementeerimine lehekülgedeks jagamisega 16.1. Lehekülgedeks jagamine Mälu jagatakse fikseeritud suurusega lehekülgedeks. V juures lahut teineteisest programmis kasutatavad virtuaalaadressid füüsilistest aadressidest, millega viidatakse tegelikult sõnadele põhimälus. Programmi täitmise ajal teisendatakse automaatselt kasutajale nähtamatult virtuaalsed aadressid füüsilisteks aadressideks. Olgu näiteks kogu aadressiruumist laetud põhimällu 4K suurune lehekülg, mis hetkel on virtuaalse aadresside vahemikus 4096 kuni 8191. Vajadusel laetakse välismälust põhimällu mõni teine lehekülg, mida tarkvara vajab. Lehekülje maht on fikseeritud (näites 4096 sõna) (Joonis 5.11) 16.2. Segmenteerimine Segmenteeritud virtuaalse mälu juures jagat virtuaalne aadressiruum segmentideks. Segmenteerimine toimub tarkvaraliselt, kuid alati tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi.
Kõik lisavalikud on küll lubatud, kuid asuvad väljaspool päist. Neile viidatakse väljaga ,,Next Header". Kasutusele võetakse ka ICMPv6, mis sisaldab täiendavaid teateid (nt. ,,Packed too big"), samuti administreerimist multisaategruppide kaupa. Üleminek IPv4 IPv6-le Mitte kõiki ruutereid ei ole võimalik korraga uuendada, s.t. tekib segatud võrk (IPv4+IPv6). Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad pakette teisendada ühest aadressiruumist teise. Teine võimalus on kasutada tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 37. Vigade avastamine ja parandamine, CRC +,- EDC (error detection and correction bits) liiasus, mida on vaja selleks, et vigu parandada. Paarsuse kontroll Ühedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik avastada paarituarvu bittide moondumist. Samas ei ole võimalik kindlaks teha, milline bittidest täpselt moondus.
Kõik lisavalikud on küll lubatud, kuid asuvad väljaspool päist. Neile viidatakse väljaga „Next Header“. Kasutusele võetakse ka ICMPv6, mis sisaldab täiendavaid teateid (nt. „Packed too big“), samuti administreerimist multisaategruppide kaupa. Üleminek IPv4 IPv6-le Mitte kõiki ruutereid ei ole võimalik korraga uuendada, s.t. tekib segatud võrk (IPv4+IPv6). Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad pakette teisendada ühest aadressiruumist teise. Teine võimalus on kasutada tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 26. Datagrammide edastus läbi võrkude Igas IP datagrammi päises on kirjas saatja ja saaja aadressid. Selle järgi toimetatakse pakett konkreetse masinani. 13 Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, mille alusel otsustatakse, kuhu pakett vaja toimetada on.
Lisavalikud (options) on lubatud, aga väljaspool päist, neile viidatakse next header väljaga. Kasutusele võetakse ka ICMPv6, mis sisaldab täiendavaid teateid (packed too big). /// ==> Üleminek IPv4 - IPv6: Kõiki ruutereid ei ole võimalik korraga uuendada ja seega tekib võrk, kus on mõlemaid. Selline võrk võib töötada kahel põhimõttel: 1. Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad ühest aadressiruumist teise tõlkida. 2. Kasutatakse tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 37. VIGADE AVASTAMINE JA PARANDAMINE, CRC ==> CRC (Cyclic Redundancy Checking) tsükkelkoodkontroll - Meetod üle sideliini edastatud andmete tervikluse kontrolliks. Saatepoolel rakendatakse edastamisele kuuluvale andmeplokile 16- või 32-bitist polünoomi, mille tulemusena saadav kood lisatakse plokile. Vastuvõtupoolel rakendatakse andmeplokile sama polünoomi ja kui tulemused kokku
aega. Lisavalikud (options) on lubatud, aga väljaspool päist, neile viidatakse next header väljaga. Kasutusele võetakse ka ICMPv6, mis sisaldab täiendavaid teateid (packed too big). /// ==> Üleminek IPv4 - IPv6: Kõiki ruutereid ei ole võimalik korraga uuendada ja seega tekib võrk, kus on mõlemaid. Selline võrk võib töötada kahel põhimõttel: 1. Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad ühest aadressiruumist teise tõlkida. 2. Kasutatakse tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 37. VIGADE AVASTAMINE JA PARANDAMINE, CRC ==> CRC (Cyclic Redundancy Checking) – tsükkelkoodkontroll - Meetod üle sideliini edastatud andmete tervikluse kontrolliks. Saatepoolel rakendatakse edastamisele kuuluvale andmeplokile 16- või 32-bitist polünoomi, mille tulemusena saadav kood lisatakse plokile. Vastuvõtupoolel rakendatakse
annaabi.ee 
